Amurdagi keel

Allikas: Vikipeedia
amurdagi keel (Amurdag)
Piirkonnad Oenpellil, Põhjaterritooriumil
Kokku kõnelejaid 1 [1]
Keelesugulus austraalia keeled
ivaidja keeled
amaragi keeled
amurdagi keel
Keelekoodid
ISO 639-1 amg
Keele leviala
Amurdag on märgistatud beeži värviga. Wurrugu on märgistatud rohelisega. Ülejäänud ivaidja keeled lillaga. Lähedal asuval hallil saarel räägitakse marrgu keelt, mida peeti ivaidja keelte hulka.

Amurdagi keel on põlisaustraalia keel, mida räägitakse Põhja-Austraalias. Amurdagi keelt on mitu aastakümmet salvestatud Austraalia lingvistide poolt nagu Nick Evans, Robert Handelsmann ja teised. Neid on aidanud amurdagi keelt emakeelena rääkiv Charlie Mungulda, kes võib olla viimane amurdagi emakeelena valdav inimene.[2] [3]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirihäälikud Kõvasuulaehäälikud Tipmised häälikud
Bilabiaalne Velaarne Palataalne Alveolaarne Retrofleksne
Sulghäälik p k c t ʈ
Nasaal ehk ninahäälik m ŋ ɲ n ɳ
Poolvokaal w ɣ j ɻ
Värihäälik r
Ühekordne värihäälik ɽ
Külghäälik (ʎ) l ɭ
Laksuga külghäälik ɺ ɺ˞

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amurdag keeles on kasutusel kolme täishääliku (/a/, /i/, /u/) süsteem.

Numbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amurdagi keeles on ainult esimesel kahel arvsõnal oma nimetus, ülejäänud arvud saadakse nende kahe sõna kombineerimisel.[4]

1 yabardan
2 iluburduk
3 alaburduk
4 iluburduk iluburduk
5 yabardan abara
6 yabardan abara ny yabardan
7 yabardan abara ny iluburduk

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arr- dakan-bu -wurduk

Meie kaks nägime/oleme näinud/näeme teda

We two (excl.) saw/have seen/can see him/her/it


Yuban- ja- laj -anu.

Ta toob selle mulle

S/he/it will bring it for me [5]

Huvitavat amurdagi keele kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amurdagi keeles puudub selge eristus grammatilises ajas. Samuti puudub amurdagi keeles sooline markeering. Enamasti eesliited ei alga konsonandiga näiteks ujali. Samas ivaidja keeles on sama sõna kujali - tuli [5] Muusika ja laulud on kultuuriliselt väga kõrgel kohal, sest nende edasi andmisel tuleb järgida väga spetsiifilist hierarhiat, kuidas ja kellele neid keegi võib ette kanda.[6] Samuti on kõrgel kohal uskumused ja folkloor.[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]