Ampère'i seadus

Allikas: Vikipeedia
Elektrivool tekitab juhtme ümber magnetvälja

Ampère'i seadus on ajalooliselt üks esimesi magnetilise jõu seadusi, mille André-Marie Ampère avastas 1826. aastal.[1]

Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.

 \mathbf{F} = k I B \sin(\alpha) ,

kus k on võrdetegur.

Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni vektor suundub vasaku käe peopessa ja voolu suund ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial jõu suunda. Kuna magnetväli ja jõud on omavahel risti, siis ei mõjuta magnetväli vooluga juhet mitte magnetvälja jõujoontega samas sihis, vaid risti jõujoontega.

Ampere'i seadus määrab vooluga juhtmele välises magnetväljas mõjuva jõu suuruse ja suuna. Ampere'i seaduses pole magnetinduktsiooni tekkepõhjus oluline, magnetinduktsioon peab vaid eksisteerima. Magnetvälja võib luua nii püsimagnet, elektrimootori mähis kui ka üksik vooluga juhe.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Richard Fitzpatrick (2007) Ampère's Circuital Law. Vaadatud 14.05.2012
  2. Urmo Visk (koostaja) (2007) Magnetism Tartu Ülikool. Teaduskool. PDF. Vaadatud 14.05.2012