Amguema
|
See artikkel on jõest; asula kohta vaata artiklit Amguema (asula) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Amguema | |
|---|---|
 | |
| Lähe | Tšuktši mägismaal |
| Suubub | Tšuktši merre |
| Valgla pindala | 28 100 km² |
| Pikkus | 498 km |
| Vooluhulk | 276 m³/s |
Amguema (vene keeles Амгуэма, ülemjooksul Vulvõvejem – Вульвывеем) on jõgi Euraasias Venemaa kirdeosas Tšuktšimaal.
Amguema pikkus on 498 km, valgala pindala 28 100 km².
Jõgi saab alguse Tšuktši mägismaalt Paljavaami ahelikust ja suubub Tšuktši merre.
Ülemjooksul on see mägine kärestikutega kiire vooluga jõgi, mis voolab sageli kanjonides. Keskjooksul ta läbib mägedevahelist tasandikku – Amguema nõgu. Alamjooksul voolab ta mitmete jõgede ja järvedega Vankaremi madalikul. Jõe suudmeosas on laguun, mida eraldab Tšuktši merest Dvuh Pilotov maasäär.
Suurvesi on juunis, juulis tõuseb vee temperatuur kuni +13 °C. Oktoobrist on jõgi kaetud jääga.
Amguema jõgikonnas on tina, volframi ja kulla tootmine.
Jõe paremal kaldal asub Amguema asula.