Alvo Aabloo

Allikas: Vikipeedia
Alvo Aabloo
Alvo Aabloo (2009)
Sünniaeg 24. november 1965
Rahvus eestlane
Erialad materjaliteadus, füüsika, robootika ja informaatika

Alvo Aabloo (sündinud 24. novembril 1965 Jõhvis[1]) on eesti materjaliteadlane, füüsik, robootik ja informaatik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alvo Aabloo isa oli insener.[1]

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli 1989. aastal füüsika erialal ning saanud 1994. aastal doktorikraadi tahke keha füüsikas[2] väitekirjaga "Tselluloosi kristalsete faaside struktuuri uurimine, kasutades energeetilisi arvutusi".[1]

Alvo Aabloo on Tartu Ülikoolis töötanud aastail 1991–1994[2] (ETBLi andmeil 1989–1995 eksperimentaalfüüsika kateedri stažöör-uurija, doktorant ja teadur[1]) ning töötab taas alates 1997. aastast Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja seadmete laboris.[3] 2004. aastast on ta dotsent ning 23. veebruaril 2007 valiti ta polümeersete materjalide tehnoloogia professoriks. Lisaks Eestile on ta töötanud ka Moskvas, New Orleansis ja mujal.[2]

2020. aastal asutas Solaride.

Alvo Aabloo tegeleb muuhulgas ka tehislihaste väljatöötamisega. Lauri Kulpsoo foto Alvo Aabloost koos kulturist Imre Vähiga

2022. aastal kandideeris ta koos Dan Bogdanovi ja Maarja Grossberg-Kuusega Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku kohale arvuti- ja tehnikateaduste valdkonnas, kuid ei osutunud valituks.[4]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Miniature crystal models of cellulose polymorphs and other carbohydrates (kaasautor) // Int. J. biol. Macromol. 15 (1993) 1
  • Molecular dynamics simulations of polyethylene oxide (kaasautor) // Computat. Theor. Polymer. Sci. 7 (1997) 1

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 1. köide, lk 13
  2. 2,0 2,1 2,2 "Alvo Aabloo valiti professoriks"[alaline kõdulink] Universitas Tartuensis, 15. märts 2007
  3. "Intelligent Materials and Systems Laboratory". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2014. Vaadatud 5. veebruaril 2014.
  4. "Kolmele akadeemikukohale kandideerib kaheksa teadlast" Sirp, 14. oktoober 2022
  5. "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 5. veebruar 2014
  6. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 13

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]