Alusepanek kommete metafüüsikale

Allikas: Vikipeedia

"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast. See ilmus 1785.

Tõlge[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eessõna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana kreeka filosoofia jagunes kolmeks teaduseks: füüsikaks, eetikaks ja loogikaks. See jaotus on asja loomusele täiesti kohane, ja selles pole midagi parandada, kui ehk ainult lisada selle printsiip, et niiviisi osalt tagada selle täielikkus, osalt osata õigesti määratleda selle tarvilikud alajaotused.

Igasugune mõistustunnetus on kas materiaalne, ja vaatleb mingit objekti; või formaalne, ja tegeleb ainult aru ja mõistuse enese vormiga, ja mõtlemise üldiste reeglitega üldse, ilma objektide erinevuseta. Formaalset filosoofiat nimetatakse loogikaks, materiaalne aga, millel on tegu teatud kindlate esemete ja seadustega, on omakorda kahene. Sest need seadused on kas looduse või vabaduse seadused. Teadust esimestest nimetatakse füüsikaks, teiste teadus on eetika; esimest nimetatakse ka loodusõpetuseks, teist kommeteõpetuseks.

Loogikal ei saa olla empiirilist osa, s.o sellist, millel põhineksid mõtlemise üldised ja paratamatud seadused, mis oleksid võetud kogemusest; sest muidu ei oleks ta loogika, s.o kaanon arule ja mõistusele, mis kehtib igasuguse mõtlemise juures ja mida peab demonstreerima. Seevastu võib nii looduslikul kui ka kõlbelisel filosoofial kummalgi olla oma empiiriline osa, sest esimene peab loodusele kui kogemuse esemele, teine aga inimese tahtele, niivõrd kui loodus seda afitseerib, nende seadused määrama, esimesed nimelt seadustena, mille järgi kõik aset leiab, teised niisugustena, mille järgi kõik peaks aset leidma, aga ometi ka nende tingimuste kaalumisega, millel see sageli jääb aset leidmata.

Kogu filosoofiat, niivõrd kui see rajaneb kogemuse põhjenditel, võib nimetada empiiriliseks, filosoofiat aga, mis esitab oma õpetused aprioorsete printsiipide alusel, puhtaks filosoofiaks. Kui viimane on pelgalt formaalne, nimetatakse seda loogikaks; kui see aga on kitsendatud aru määratletud esemetele, nimetatakse seda metafüüsikaks.

Niiviisi sugeneb idee kahesest metafüüsikast, looduse metafüüsikast ja kommete metafüüsikast. Füüsikal on niisiis empiiriline osa, aga ka ratsionaalne osa; eetikal samuti, kuivõrd siin võiks empiirilist osa eraldi nimetada praktiliseks antropoloogiaks, ratsionaalset osa aga päris moraaliks.

Kõik tööndused, käsitööd ja kunstid on tööjaotusest võitnud, sest nimelt üks ei tee kõike, vaid igaüks piirdub teatud tööga, mis oma käsitlusviisi poolest teistest märgatavalt erineb, et suuta seda suurima täiusega ja suurema kergusega ära teha. Seal, kus töid niimoodi ei eristata ega jaotada, kus igaüks on meister iga asja peale, viibivad tööndused alles suurimas barbaarsuses. Aga kas poleks mitte omaette vaagimist mitte mittevääriv objekt küsida, kas puhas filosoofia kõikides oma osades mitte ei vaja erilist meest, et õpetatud töönduse tervikuga ei oleks lood paremad, kui neid, kes on harjunud empiirilist koos ratsionaalsega publiku maitse kohaselt igasuguste neile tundmatute proportsioonide järgi segatuna müüma, kes nimetavad end isemõtlejateks, teised aga, kes valmistavad pelgalt ratsionaalset osa, juurdlejateks, hoiatataks, et nad ei teeks korraga kahte tööd, mis on viisis, kuidas neid käsitleda, vägagi erinevad, millest kummagi jaoks on võib-olla tarvis eraldi annet ning mille ühendamine ühes isikus tekitab ainult sossseppi, küsin ma siin siiski ainult, kas mitte teaduse loomus ei nõua, et empiiriline osa ratsionaalsest alati hoolikalt eraldataks ning päris (empiirilise) füüsika ette asetataks alati looduse metafüüsika, praktilise antropoloogia ette aga kommete metafüüsika, mis peaksid olema kõigest empiirilisest hoolikalt puhastatud, et teada, kui palju puhas mõistus kummalgi juhtumil suudab ära teha ja millistest allikatest ta ise ammutab selle oma aprioorse õpetuse, tehku seda viimast tööd siis muide kas kõik kombeõpetatlased (kelle nimi on leegion), või ainult mõned, kellel on selleks kutsumus.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]