Alo Adamson

Alo Adamson (13. juuli 1939 Viljandi – 31. august 2013) oli eesti mäeteadlane.

Haridus

Ta õppis aastatel 1945–1956 Viljandis keskkoolis, seejärel aastatel 1956–1959 Tallinna ja Kohtla-Järve Mäetehnikumis. Aastatel 1961–1966 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikateaduskonnas ja lõpetas siis Leningradi Mäeinstituudi mäeinsener-elektromehaaniku erialal. Aastatel 1971–1975 oli ta kaugõppeaspirantuuris Aleksandr Skotšinski nimelises Mäendusinstituudis. Tehnikakandidaat 1975; vanemteadur 1982; dotsent 1990.

Teenistus

trusti Eesti Põlevkivi kaevandustes mäemeister, minöörmeister 1959–1969; Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali (Kohtla-Järvel) nooremteadur 1969–1976; Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali mehhaniseerimise labori juhataja 1976–1983; Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali allmaatööde ja mehhaniseerimise osakonna juhataja ja instituudi asedirektor teaduse alal1983–1984. Tallinna Tehnikaülikoolis 1984–…: mäeinstituudi vanemteadur (TU sektoris) 1984–1985; üldehituse kateeder 1985; mäekateedri juhataja 1985; mäekateedri dotsent, juhataja 1985–1992; mäeinstituudi allmaarajatiste õppetooli aseprofessor 1992; allmaarajatiste/maavarade kaevandamise õppetooli juhataja 1992–2006; allmaarajatiste professor 1992–2002; maavarade kaevandamise professor 2003–2006; mäeinstituudi direktor 1992–2006; Aastast 2006 oli ta emeriitprofessor. Eesti Graniidifondi direktor 1991–2000; OÜ MINEREX juhatuse liige 1994–2013; OÜ Maardu Graniidikaevandus juhatuse liige 2004–2013; OÜ Paekivitoodete Tehas nõukogu esimees 2005–2013.

Teadustöö põhisuunad

Mäendusalased uuringud, mäetehnika ja -tehnoloogia, rikastamine; keskkonnakaiste maavarade kaevandamisel ja allmaarajatiste ehitamisel; mäeettevõtete projekteerimine; kaeveõõnte ja rikastamisjääkide utiliseerimine. Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni, omab 8 leiutist ja 2 patenti. Tema juhendamisel on kaitstud 1 doktoritöö ja 10 magistritööd.

Liikmesus

Aleksandr Skotšinski nimelise Mäeinstituudi Eesti filiaali asedirektor teadusalal 1983–1984; Eesti Põlevkivi haldusnõukogu liige 1991–1994; Eesti Mäeühingu Tallinna Mäekonna juhatuse liige 1991–1999; Eesti TA Geoloogia Instituudi Nõukogu liige; Eesti Põlevkivi haldusnõukogu liige 1991–1994; Eesti Vabariigi Maavarade Komisjoni liige 1990–1994, 2004–2013. Maailma Mäekongressi (World Mining Congress) rahvusvahelise orgkomitee liige 1991–2013; Eesti Rahvusliku Mäekomitee liige 1991–2013; IOC (International Symposium on Mine Planning and Equipment Selection) liige; sümpoosioni "Mine Planning and Equipment Selection" rahvusvahelise orgkomitee liige 1996; Maailma Mäeprofessorite Ühingu (Society of Mining Professors) liige 1992–2013. Energeetikanõukogu liige 1997–2013; Täitematerjalide standardimise tehnilise komitee (EVS-TK 9) liige 1999–2013; Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu liige 1999–2013; Eesti TA energeetikanõukogu liige 1999–2013; Eesti Mäeseltsi juhataja ja vanematekogu liige 2001–2002; 2004–2006; "Oil Shale Symposium 2002" orgkomitee liige 2002; Kaevandamisseaduse ja sellest tulenevate määruste väljatöötamise töögrupi liige (MKM) 2002; Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava komisjoni liige 2006–2013.

Tunnustus

• NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal 1976;
• Üleliidulise Teadus-tehnilise Ühingu Nõukogu audiplom 1976;
• NSV Liidu Söetööstuse Ministeeriumi "Aukaevuri" III astme märk 1977;
• EUREKA’95 Brüsselis, kuldmedal ja eripreemia 1995.

Kirjandus

• Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008.