Algonkini keel

Allikas: Vikipeedia
Algonkini keel (anishinaabemowin (odžibvei keel))
Kõneldakse Kanada
Piirkonnad Edela-Quebec, Ontario
Kokku kõnelejaid 1760 (2011 seisuga)[1]
Keelesugulus algonkini-ritva keeled
 algonkini keeled
  algonkini keel
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3: alq
Algonkinikeelne silt Quebec'is

Algonkini keel (inglise keeles Algonquin, algonkini keeles anishinaabemowin[viide?]) on algonkini-ritva keelkonna[2] algonkini keelte[3] hulka kuuluv keel. Ta on lähedases suguluses odžibvei keelega; mõnikord peetakse teda odžibvei keele murdeks.[viide?]

Algonkini keele kõnelejad on algonkinid.[viide?] Algonkini keelt kõneleb emakeelena umbes 1800 inimest, kelle arv väheneb.[viide?] Vähem kui 10% keelt kõnelevatest inimestest on ühekeelsed.[viide?]

Algonkini keelt kõnelevad inimesed elavad Kanadas Edela-Québecis, Loode-Ottawas, Maniwaki lähialadel ja Golden Lake'i piirkonnas Ontarios.[viide?]

Algonkini keelel on kaks murret: põhjaalgonkini murre ja lõunaalgonkini murre ehk Nipissingi murre. Murdeerinevused on suured.[viide?]

Keelkonna andmed Ethnologue’i põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Keele staatus: 6b (ohustatud).
  • Dialektid: põhja-algonkin, lõuna-algonkin.
  • Keelekasutus: usutalitused ja kaubandus.
  • Keele areng:
Kirjaoskuse määr L1: 30% -60%. Kirjaoskuse määr L2: 75% -100%. Keelt 

õpetatakse põhikoolis, mõningaid suulisi ja kirjalikke vorme keskkoolis.

  • Kirjaviis: ladina tähestik. [4]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjapildis kasutatakse araabia numbreid, kuid hääldus on järgmine:[5]

Arvsõnad
pejig üks
nìj kaks
niswi kolm
new neli
nànan viis
ningodwàswi kuus
nìjwàswi seitse
nishwàswi kaheksa
shàngaswi üheksa
mitàaswi kümme

Keele struktuur ja andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algonkini dialektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algonkini keeles on kaks murret – põhja-algonkin ja lõuna-algonkin.[6]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaashäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bilabiaal Alveolaar Post-alveolaar Velaar Kõrisulghäälik
Klusiil heliline b [b] d [d] g [ɡ]
helitu p [p] t [t] k [k]
aspireeritud p [pʰ] t [tʰ] k [kʰ]
Afrikatiiv heliline dj [d͡ʒ]
helitu tc [t͡ʃ]
Frikatiiv heliline z [z] j [ʒ]
helitu s [s] c [ʃ] h [h]
Nasaalhäälik m [m] n [n]
Poolvokaalid w[[w] y [j]

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

    lühike                          
       a [ʌ]                    
       e [e] or [ɛ]                     
       i [ɪ]                            
       o or u [ʊ]                       
     pikk
       à (ka á või aa) [aː]
       è (ka é või ee) [eː]
       ì (ka í või ii) [iː]
       ò (ka ó või oo) [oː]

Täishäälikuühendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

       aw [aw]
       ay [aj]
       ew [ew]
       ey [ej]
       iw [ew]
       ow [ow]

Hääldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algonkini keeles on nasaaltäishäälikud, mille hääldus sarnaneb sellega, kuidas inglise täishäälikud häälduvad mõnikord läbi nina enne m ja n. Algonkini vokaalid nasaliseeruvad automaatselt enne nd, ng, nj või nz. Näiteks kìgònz ("kala") hääldatakse [k ʰ i ː ɡõ ː z], mitte [kʰiːɡoːnz].

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

anokì kìjig [ʌnokiː kiːʒɪɡ] – tööpäev

Miigwechwewin Kichi-mìgwech Gzheminido mìnwà nogoding
Gì wàmdamàng Kìzhap Kìzis gì binàbid.
Kichi-mìgwech gì mìzhyàng iw sa Bimàdziwin.
Kichi-mìgwech gì mìzhyàng Nigigòg
Wìdòkwishnàng dji namàyàng gwayak Jibmoseyàng.
Kichi-Mìgwech Gzheminido kinagego.[7]

Tõlge:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänupalve
Tänan Sind Looja tänase eest.
Tänan Sind uue päeva eest.
Tänan Sind kõigele elu andmise eest.
Tänan Sind meie vanemate eest.
Juhata meile kuidas püsida õigel teel.
Tänan Sind Looja kõige eest.

Mida huvitavat veel?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelkooliealistele lastele on üheks meetodiks algonkini keele õpetamisel trummimäng ja laulmine.[8]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]