Algkude

Allikas: Vikipeedia

Algkoed ehk meristeemid (ingl k meristematic tissue) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.[1]

Mitmeaastastel taimedel ehk püsikutel püsivad meristeemid kogu elu, mis võimaldab neil pidevalt kasvu jätkata.

Eristatakse primaarset meristeemi ehk esimeristeemi, mis tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, ja sekundaarset meristeemi ehk teismeristeemi, mis kujuneb eristunud kudedes.

Algkoel on kaks põhiomadust:

  • kiire paljunemine
  • võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime

Ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meristeem koosneb tihedalt paiknevatest rakkudest, mis on väga õhukese (esmase) kestaga. Rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga, suuri vakuoole ei ole. Raku keskel on suur tuum.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:[2]

  • Tipmine ehk apikaalne meristeem
Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv.
  • Külgmine ehk lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks
Paikneb telgelundites pinnaga paralleelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse ehk jämenemist.
  • Vahe- ehk interkalaarne meristeem
Asetseb varre sõlmevahede (varrelülide) alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu.
  • Haava- ehk kalluse meristeem
Tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Loomadel nimetatakse püsiva paljunemisvõimega rakke tüvirakkudeks.
  2. Focus Ace Spm 2009 Biology, lk 33

Kasutatud publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)