Alfred Wilhelm Volkmann

Allikas: Vikipeedia
Alfred Wilhelm Volkmann

Alfred Wilhelm Volkmann (1. juuli 1801[1] Zschortau21. aprill 1877 Halle) oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli rektor 1841–42.

Õppis Leipzigi Ülikoolis 1821–1828. Töötas sealsamas eradotsendina 1828–1834 ja professorina 1834–1837. Oli Tartu Ülikoolis 1837–1843 füsioloogia, patoloogia ja semiootika kateedri professor.[2]. 1843–1877 oli professor Halle Ülikoolis.

Ta oli Tartu ülikooli rektor 30. detsembrist 1841 kuni 21. novembrini 1842.

Uurimustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saabudes Tartu oli Volkmannil, kaasas oma isiklik mikroskoop. Tartu saabumise järel tegi ühe olulise avastuse. Nimelt leidis ta, et uitnärvi ärritamine aeglustab südame tööd. Selle refleksi avastamine ei olnud mitte üksnes oluline vereringe regulatsiooni mõistmisel, vaid eelkõige sellepärast, et Volkmann avastas sellega uue närvisüsteemi tööpõhimõtte, mida sel ajal ei teatud. Volkmanni katsest selgub, et närviteed ei kanna edasi mitte üksnes erutust, vaid võivad ka pidurdada füsioloogilisi protsesse. Seega on Volkmann närvisüsteemi pidurduse avastaja, kuigi on teisi, kes sellele avastusele pretendeerivad (Käbin, 1986). Nägemisfüsioloogia uuringud. Wagneri toimetatud "Handwörterbuch der Physiologie" (1846) nägemist puudutav peatükk, milles kirjeldab, miks ei ole nägemise seisukohalt oluline, et võrkkesta kujutis on ümberpööratud. Kirjutas 1836. aastal avaldas ta raamatu Neue Beiträge zur Physiologie des Gesichtssinnes (Lepzig: Breitkopf & Härtel, 1836): “Püstise (õigetpidise) nägemise kõige loomulikum seletus seisneb selles, et see ei vaja mingit seletust”. G.Th.Fechner oli abielus Volkmanni õega. Volkmann aitas Fechneril teha oma katseid, mis olid aluseks Fechneri "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisele. Osa Ernst Heinrich Weberi seadust(ärrituse vaevumärgatav juurdekasv on proportsionaalne ärrituse tugevusega) puudutavaid uurimusi avaldas Volkmann (1864) iseseisvalt. Näitas, et Weberi seadus kehtib lisaks puudutusele ka nägemises (lõigu pikkuste eristamises).[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.catalogus-professorum-halensis.de/volkmannalfredwilhelm.html
  2. Toomsalu, Maie (koost.) 2002. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 85–87
  3. Allik, J. (2013) Psühholoogia ajalugu. Konspekt lk. 89, 208-9
Eelnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Karl Christian Ulmann (1839–1841)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Alfred Wilhelm Volkmann

1842 (1841 prorektorina)
Järgnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Christian Friedrich Neue (1843–1851)