Alfred Hitchcock

Allikas: Vikipeedia
Alfred Hitchcock

Sir Alfred Joseph Hitchcock (13. august 1899 London29. aprill 1980 Los Angeles) oli briti filmilavastaja. Alustanud filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus ta 1939 Hollywoodi.

Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor.

Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud.

Hitchcock ise pidas olulisimaks oma töödest filmi "Linnud", mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil.

Aastal 1972 anti talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alfred Hitchcock sündis 13. augustil 1899 Londonis Leytonstone'is. Teda kasvatati rangete katoliiklike põhimõtete järgi ning ta käis jesuiitide juhitud Saint Ignatius College'is. Hitchcocki isa suri, kui poeg oli ainult neljateistkümneaastane. Ta pidi lahkuma koolist, kuid jätkas õpinguid omal käel. Muuhulgas käis Hitchcock teatris ja kinos ning tutvus USA filmiajakirjadega.

1920. aastal avas Londonis oma stuudio USA filmistuudio Famous Players-Lasky, kuhu Hitchcock sai tööd. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal oli ta režissööri abi. Kahjuks lõpetas stuudio õige pea oma töö Suurbritannias. Hitchcock võeti seejärel režissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse. Tema karjäär režissöörina algas lõpuks briti-saksa koostööfilmiga "The Pleasure Garden" (1925)

1921. aastal oli Hitchcock tutvunud oma tulevase abikaasa Alma Reville'iga. Viis aastat hiljem nad abiellusid ning neil oli üks tütar, kes sündis 1928. aastal. Alma Reville oli Alfred Hitchcockiga abielus kuni viimase surmani 1980. aastal.

Hitchcocki filmid saavutasid väga kiiresti edu. Enamik tema esimestest filmidest võeti väga hästi vastu, kuigi paljud olid häiritud Hitchcocki ebatüüpilisest stiilist. Algusest peale oli tema filmide teemaks mõrvad, kahtlustused, isegi seksuaalne külgetõmme.

1929. aastaks, kui Hitchcock tegi oma esimese helifilmi, "Šantaaž" (Blackmail), oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui parimaid briti režissööre. Sellele järgnes kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal.

1943. aastal valmis Hitchcockil film "Kahtluse vari" (Shadow of a Doubt). Film oli tema filmidest esimene, mille tegevus toimus Ameerikas. Filmi peetakse tänapäeval üheks parimaks tema töödest, ning see oli ka tema enda lemmik.

USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi, kuni 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho). See oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. Järgmine film, "Linnud" (The Birds), tuli 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks, kuigi ta tegi pärast seda veel viis filmi. Neist viiest tõusevad esile "Marnie" (1964) ja "Meeletus" (Frenzy) (1972).

Hitchcockil ei olnud naba.

Filmograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tummfilmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Film Eestikeelne pealkiri
1925 "The Pleasure Garden" "Mõnu Aed"
1926 "The Mountain Eagle" "Mäe kotkas"
1927 "The Lodger" "Üürnik"
1927 "The Ring" "Ring"
1927 "Downhill" "Alla mäge"
1928 "Champagne"
1928 "Easy Virtue"
1928 "The Farmer's Wife" "Farmeri Naine"
1929 "The Manxman"

Helifilmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Film Eestikeelne pealkiri
1929 "Blackmail" "Šantaaž"
1930 "Juno and the Paycock"
1930 "Murder!" "Mõrv"
1931 "The Skin Game" "Naha mäng"
1931 "Rich and Strange" "Rikas ja imelik"
1932 "Number Seventeen" "Number Seitseteist"
1933 "Waltzes from Vienna" "Waltez Viennast"
1934 "The Man Who Knew Too Much" "Mees, kes teadis liiga palju"
1935 "The 39 Steps" "39 astet"
1936 "Secret Agent" "Salaagent"
1936 "Sabotage" "Sabotaaž"
1937 "Young and Innocent" "Noor ja süütu"
1938 "The Lady Vanishes" "Naine Kaob"
1939 "Jamaica Inn" "Kõrts "Jamaica""
1940 "Rebecca" "Rebecca"
1940 "Foreign Correspondent" "Väliskorrespondent"
1941 "Mr. & Mrs. Smith" "Mr. & Mrs. Smith"
1941 "Suspicion" "Kahtlus"
1942 "Saboteur" "Sabotöör"
1943 "Shadow of a Doubt" "Kahtluse vari"
1944 "Lifeboat" "Päästepaat"
1945 "Spellbound" "Nõiutud"
1946 "Notorious" "Kurikuulus"
1947 "The Paradine Case" "Paradine'i juhtum"
1948 "Rope" "Köis"
1948 "The Paradine Case" "Paradine'i kohtuasi"
1949 "Under Capricorn"
1950 "Stage Fright" "Rambipalavik"
1951 "Strangers on a Train" "Võõrad rongil"
1953 "I Confess" "Ma tunnistan"
1954 "Dial M for Murder") "Täiuslik mõrv"
1954 "Rear Window" "Tagaaken"
1955 "To Catch a Thief" "Et varast püüda"
1955 "The Trouble with Harry" "Sekeldused Harryga"
1956 "The Man Who Knew Too Much" "Mees, kes teadis liiga palju"
1956 "The Wrong Man" "Vale mees"
1958 "Vertigo" "Peapööritus"
1959 "North by Northwest" "Loodest põhja poole"
1960 "Psycho" "Psühho"
1963 "The Birds" "Linnud"
1964 "Marnie" "Marnie"
1966 "Torn Curtain" "Lõhkine kardin"
1969 "Topaz" "Topaas"
1972 "Frenzy" "Meeletus"
1976 "Family Plot" "Pärandus"

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]