Alexander Schmemann

Allikas: Vikipeedia

Alexander Schmemann (ka Aleksandr Šmeman ja Alexandre Schmemann; vene keeles Александр Дмитриевич Шмеман; 13. september 1921 Tallinn13. detsember 1983 New York) oli õigeusu preester, teoloog ja kirjanik, hulga raamatute autor.

Šmeman sündis Tallinnas vene emigrantide perekonnas. Õige varsti lahkusid tema vanemad Tallinnast Pariisi, kus ta õppis kadetikorpuses ja lütseumis. Aastal 1945 lõpetas ta Püha Sergiuse Õigeusu Usuteaduse Instituudi. Õpingute ajal spetsialiseerus ta kiriku ajaloole, tema juhendajaks sai Anton Kartašev. Ta kaitses kandidaadi väitekirja Bütsantsi teokraatiast. Aastal 1943 abiellus ta Uljana Ossorgina'ga. Pärast lõpetamist sai kirikuajaloo õppejõuks. Aastal 1946 pühitseti ta peapiiskop Vladimiri (Tihhonitski) poolt vaimulikuks: 22. oktoobril diakoniks ja 20. novembril preestriks. Ta õppis ka Sorbonne ülikoolis. Ta kaitses aastal 1959 usuteaduse doktori väitekirja teemal "Sissejuhatus liturgilisse jumalateenistusse" (kaitstud Püha Sergiuse Õigeusu Usuteaduse Instituudis).

Teadlane ja pedagoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19451951 oli ta kirikuajaloo õppejõuks Püha Sergiuse Õigeusu Usuteaduse Instituudis. Aastatel 19461951 oli ta veel abipreestriks Clamartis Pühade Jelena ja Konstantini kirikus, aastal 1951 oli ta eesnikuks Pariisi eeslinna Clamarti Püha Jumalasünnitaja kirikus. Aastast 1951 on ta Püha Vladimiri Õigeusu Vaimuliku Seminari kirikuajaloo ja liturgika kateedri dotsent. Aastast 1960 on ta sama seminari liturgilise teenistuse kateedri professor. Aastatel 19621983 oli ta seminari dekaan (sisuliselt seminari juht). Ta luges ka idakirikute ajaloo kursuseid Columbia Ülikoolis ja New Yorgi Ülikoolis ning samuti protestantlikes vaimulikes seminarides. Kolme aastakümne jooksul vastuas ta Vabadusraadios vaimuliku osa eest. Tema raamatuid on tõlgitud inglise, prantsuse, aga ka hollandi, poola ja soome keelde.