Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Aleksandrov 1983. aasta margil

Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov (vene keeles Александр Васильевич Александров; 13. aprill (vkj 1. aprill) 1883 Prahhino küla Rjazani lähedal – 8. juuli 1946 Berliin) oli vene helilooja, pedagoog ja dirigent.

Tema muusikaõpe algas Peterburi Laulukapellis ning 1900. aastast õppis ka kompositsiooni Aleksandr Glazunovi ja Anatoli Ljadovi juures, kuid katkestas haiguse tõttu. Aleksandrov jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis Sergei Vassilenko kompositsiooniklassis. 1916. aastal õppis ka laulmist A. Mazetti juures.

Aleksandrov töötas aastatel 1906–1909 ja 1913–1916 Tveris, kus lõi muusikakooli juurde ka koori. Aastast 1918 töötas ta Moskva konservatooriumis pedagoogina, aastast 1922 oli ta koori- ja sõjaväeansamblite dirigeerimise professor, 1922–1928 oli ka kammerteatri koormeister, 1926–1930 Riikliku Laulukapelli dirigent.

Aastast 1940 oli ta kunstiteaduste doktor, alates 1943 kindral-major.

Ta suri Saksamaal ringreisil olles.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sümfoonia (1912)
  • ooper "Näkineid" Puškini järgi (konservatooriumi lõputöö 1913)
  • "Ivan Groznõi surm" A. Tolstoi järgi (1913)
  • sümfooniline poeem "Surm ja elu" (1916)
  • "Poeem Ukrainast" (1943)
  • Nõukogude Liidu hümn (1943)
  • laulud "Püha sõda" jt