Aleksandr Herzen

Herzeni portree (1867), autor Nikolai Ge.

Aleksandr Ivanovitš Herzen (vene keeles Алекса́ндр Ива́нович Ге́рцен) (6. aprill (vkj 25. märts) 1812, Moskva – 21. jaanuar (vkj 9. jaanuar) 1870, Pariis) oli Vene läänemeelne kirjanik, filosoof ja revolutsionäär, keda tuntakse Vene sotsialismi rajajana.

Herzen oli ka üks agraarpopulismi loojaist, kelle ideoloogiast lähtusid narodnikud, esseerid, trudovikud ning põllumajanduslik Ameerika Populistlik Partei). Tema loodud poliitiline kliima viis pärisorjuse kaotamiseni Venemaal 1861. Herzeni autobiograafia "Minevik ja mõtted" on kirjutatud elegantselt, energiliselt ja kergelt, ning sageli peetakse seda vene kirjanduse üheks paremaks autobiograafiaks.

Teosed eesti keeles

• "Valitud artiklid ja kirjad" 1. kd Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949; 2. kd Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950 (tlk Georg Meri)
• "Kes on süüdi?" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954 (tlk Hans Luik)
• "Teiselt kaldalt" Tallinn: Perioodika, Loomingu Raamatukogu, 1970, nr 46/47 (tlk ja eessõna Hans Luik)
• "Minevik ja mõtted" 1.-2. kd Tallinn: Eesti Raamat, 1971 (tlk Aleksander Klejnot)
• "Varastaja harakas. Doktor Krupov", sari Klassikalised lood, Tallinn: Eesti Raamat, 1982 (tlk Laine Soe)

Kirjandus

Raamatud

• Aleksandr Volodin, "Revolutsioonilise teooria otsinguil: A. I. Herzen". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, 104 lk
• Aleksandr Volodin, "Herzen". Tõlkinud Aino-Eevi Lukas. Lisa: kirjad Nikolai Ogarjovile ja N. Satinile. Sari Suuri mõtlejaid, Eesti Raamat, Tallinn 1972, 148 lk

Artiklid, kirjad

• Juri Lotman, "A. I. Herzen. 150. sünnipäeva puhul" – Looming 1962, nr 4, lk 625–632
• Ants Salum, "Suure vabamõtleja "peamine raamat"" – Looming 1972, nr 7, lk 221–224
• Anatoli Lunatšarski, "Aleksandr Ivanovitš Herzen" – Lunatšarski artiklite kogumikus "Vene ja nõukogude kirjandusest", tõlkinud Georg Grünberg ja Aleksander Klejnot, Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 14–36
• 2 kirja Nataša Zahharinale + 2 vastuskirja – kogumikus "Ma Teile kirjutan...: valimik kaunimaid armastuskirju", koostanud Valev Mirtem, Olion, Tallinn 1996, lk 174–178