Aleksander Seiman

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Seiman (Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.

Aleksander Seiman
Nimi Aleksander Seiman
Sündinud 23. jaanuar 1886
Pärnumaa
Surnud 5. aprill 1941
Tallinn
Auaste kolonel
Juhitud üksused 4. Eesti jalaväepolk
Kaitseliit

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres.

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2
II/2
II/3

Teenistus Eesti rahvusväeosades[muuda | redigeeri lähteteksti]

1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati polgukomandör Ernst Põdderi abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. polgu ajutiseks ülemaks.

Eesti Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadussõja algul saatis Kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud 4. Eesti jalaväepolku asukohaga Narvas.

A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 pataljonilise, sõjaliselt arvestatava väeosa, mis pidas esimesi kaitselahingud Viru rindel 1918. aasta novembris.

Seiman pälvis 4. Jalaväepolgu juhtimise eest kolm Vabadusristi. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa.

Vabadussõja lõpus, 1920 alguses teenis polkovnik Seiman Sõjavägede Ülemjuhataja juures staabiohvitserina.

Pärast Vabadussõda töötas Seiman Kaitseministeeriumis ja Kaitseliidu ülemana. 1936-1938 viibis Vabadussõjalaste liikumise liikmena vangistuses Tallinnas Patarei vanglas.

16. augustil 1998 avati Pärnu maakonnas Tõstamaa kalmistul kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi.

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3.


Eelnev:
Johan Unt
Kaitseliidu ülem
17. detsember 192410. veebruar 1925
Järgnev:
Johannes Orasmaa