Aleksander Reino

Aleksander Reino (20. mai (vkj)/ 2. juuni 1911 Peterburi – 13. september 1941 Harjumaa) oli eesti poksija.

Ta ema tuli koos perega pärast isa surma 1919. aastal Eestisse tagasi 1920. aastal.

Ta alustas poksimist 1928. aastal Tartu NMKÜ-s, hiljem poksis ta Tallinna "Kalevis", "Spordis", Tallinna Poksiklubis ja "Gongis".

Reino oli keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) Eesti noorte meister (1931). Ta sai Eesti meistrivõistlustel poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) kaks korda II koha (1932 ja 1934). Ta oli poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) Eesti meister (1935).

Ta osales ühe korra Eesti–Soome maavõistlusel (1933) ning võitis oma kohtumise punktidega. Ta osales kaks korda Eesti–Läti maavõistlustel (1933 ja 1935) ja võitis mõlemad oma kohtumised punktidega. Ta osales ühe korra Eesti–Leedu maavõistlustel (1935) ja võitis oma kohtumise punktidega.

Reino tegutses hiljem ka poksikohtunikuna.

Ta töötas hiljem iseseisva maalrina.

Ta vahistati Saksa okupatsioonivõimude poolt 9. septembril 1941 kahtlustatuna kommunistlikus tegevuses Nõukogude teise okupatsiooni ajal ja lasti 13. septembril maha arvatavasti kuskil Tallinna lähistel. Tema matmiskohta pole teada.^[1]