Aleksander Kesküla
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.
Kesküla lõpetas 4. juunil 1903 Tartu (Jurjevi) Gümnaasiumi. Sama aasta 3. septembril astus ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mida ta aga kunagi ei lõpetanud. 8. augustil 1907 kirjutas ta rektori nimele avalduse, milles palus väljastada oma dokumendid, sest soovis 1905. aastal katkenud õpinguid jätkata mujal. Seejärel lahkus Eestist. 1908. aastal lahkus ta Venemaalt ja jätkas oma õpinguid Berliini ja Šveitsi ülikoolides.
Keskküla on tuntud kui endine sotsialistliku liikumise tegelane, kes Esimese maailmasõja ajal tegi koostööd Saksamaa keisririigi valitsusega ja tema plaan oli tõmmata Rootsi sõtta Saksamaa keisririigi poolel ja luua Põhja-Euroopas kaksikkuningriik Rootsist, Soomest ja Eestist. Eesti all mõtles ta Suur-Eestit, kuhu kuulusid Eesti, Liivimaa ja Ingerimaa. Ta lootis, et hiljem liituvad sellega ka Norra, Taani ja Island.
Aastatel 1915–1916 oli ta vahendajaks Saksamaa Keisririigi ja Vennemaa VSDTP emigratsioonis olevate revolutsionääridega, kelle juhiks oli Vladimir Lenin[1].
Pikemalt artiklis Vladimir Lenin#Lenin (bolševikud) ja Saksamaa
1916 loobus ta koostööst Saksamaaga, sest sai aru et ei suuda võistelda Baltisakslaste plaanidega. Kaotas ka vene revolutsionääride usalduse.
Aleksander Kesküla põhiteesid poliitilises tegevuses:
- Venemaa keisrriigi impeeriumi purustamine,
- Venemaa surve vähendamine Õhtumaadele,
- venelaste mõju vähendamine Euroopas, kas koos vene bolševikega (Leniniga) või ilma nendeta,
- rahvusriikide loomine Venemaa läänealadel,
- laialdane autonoomia, nendele rahvustele, kelle eraldumine Venemaast ei ole võimalik geograafilistel põhjustel,
- ukrainlaste ja valgevenelaste rahvuslik ja keeleline lahutamine Moskvakesksest Venemaast,
- Vestfaali rahu põhise, kolmele Euroopa suurriigile Inglismaale, Prantsusmaale ja Venemaa keisririigile põhineva süsteemi purustamine,
- Põhja-Euroopa Läänemere regioonis jõukeskuse loomine, mille tuumikuks oleks Rootsi, Soome ja Eesti[2].
Elas 1932. aastast kuni surmani Hispaanias.
Sisukord |
[redigeeri] Tegevus ühingutes
A. Kesküla oli Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliige, heideti 24. aprill 1904. välja. Selle põhjuseks on peetud A. Kesküla ja Jaan Tõnissoni vastuolusid.
[redigeeri] Temast
Hardi Volmer on tema elust teinud filmi "Minu Leninid".
[redigeeri] Teosed
Eesti küsimus ja Põhjala küsimus : [27.-29.06. 1916 Lausanne'is esitatud märgukiri], prantsuse keelest tõlkinud Kaido Sirel. – Akadeemia 2000, nr. 9.
[redigeeri] Kirjandus
- Kaido Jaanson, See kummaline eestlane, Looming 1990,7.
- Kaido Jaanson, Magav Tiiger Tartust – Postimees, 01.04.1997.
- Kaido Jaanson, Aleksander Kesküla maailmanägemus, Acta Historica Tallinnensia, 2002, 6.
- Kaido Jaanson, Juan Linz ja eestlane Aleksander Kesküla. – Akadeemia, 2002, nr.2.
- Kaido Jaanson, Aleksander Kesküla võitluses Hispaania kommunistidega, Kesknädal.
- Toomas Karjahärm (1998). Balti küsimus Esimeses maailmasõjas. Raamatus: Ida ja Lääne vahel. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- Kaido Jaanson [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Eestlane_Aleksander_TUNA2004_1.pdf Eestlane Aleksander Kesküla
ja Berliin: avang (september 1914 – mai 1915)]
[redigeeri] Viited
- ↑ Аким Арутюнов. ДОСЬЕ ЛЕНИНА БЕЗ РЕТУШИ
- ↑ Luup 1997, 22. Kaido Jaanson Kesküla film ja selle retsensendid