Albrecht Alkibiades

Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.

Albrecht oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahvi Kasimiri, keiser Karl V väejuhi vanem poeg. Kui ta isa Ungaris türklastevastase sõjakäigu ajal suri, oli ta vaid viieaastane. Markkrahvkonna regendiks sai tema onu, Ansbachi markkrahv Georg, kes oli seda kuni 1541. aastani, mil Albrecht sai täisealiseks. Iseseisvalt võimule saades oli Albrechtist saanud onu mõjul protestant, kuid samas säilitas ta kontaktid ka katoliiklastega. 1545. aastal sõlmis ta liiduleppe oma teise onu, Preisimaa hertsogi Albrecht von Hohenzollerniga, kes oli üks protestantide olulisemaid juhte. Kuid kui aasta hiljem puhkes Schmalkaldeni sõda, otsustas ta sarnaselt protestantliku Saksi hertsogi Moritziga liituda Karl V-ga ja oli tema võidukate vägede hulgas, kui protestantlikud vürstid alistati.

Koos keisriga üritas Albrecht 1549. aastal välja töötada ka rahulepet viimase Karl V võimu alt välja jäänud saksa vürsti, Preisi Albrechtiga. See nõndanimetatud Brüsseli programm sisaldas ettepanekut kogu Läänemere idakalda poliitilise korralduse muutmiseks: Poola võimualune Lääne-Preisimaa pidi saama ametlikult Saksa-Rooma riigi osaks, kuid samas jääma Poola tegeliku võimu alla; Preisi hertsogkond pidi Sigismund II Augusti surma järel minema aga keisririigi otsealluvusse. Liivimaal pidanuks aga Albrechti Riia peapiiskopist vend Wilhelm loobuma kompensatsiooni vastu oma ametikohast ja peapiiskopkonna alad pidanuks liidetama Liivi ordu valdustega. Kuid keisri reaalne võim siiski nii suur ei olnud, et seda programmi läbi suruda, Poola polnud sellest aga mingil määral huvitatud.

1551. aastal osales Albrecht taas sõjaretkel Saksi Moritzi poolel, sedakorda aga keisri vastu. Protestantlikud vürstid olid edukad ja surusid keisrile peale Passau lepingu, millega too oli sisuliselt sunnitud lubama protestantliku usu levikut. Kuid Albrecht sellega ei leppinud ja jätkas sõda. Kuid ta ei leidnud ta liitlasi ja sedakorda asus Saksi Moritz Põhja-Saksa vürstide eesotsas tema vastu võitlema. 1553. aastal said tema väed mitu korda rängalt lüüa ja ehkki Saksi Moritz lahingus langes, pidi Albrecht seejärel peagi Kulmbachist põgenema. 1554. aasta alguses sai ta lõplikult lüüa ja pidi oma õe juurde Badenisse põgenema. Keiser pani ta riigivande alla ning konfiskeeris ametlikult tema valdused. Just sel ajal sai ta oma hüüdnimeks ka Alkibiades, seda tema hoolimatu sõjakuse tõttu, mis lõpuks talle endale saatuslikuks sai. Albrecht suri vaid 34-aastaselt 1557. aasta alguses seni täpselt kindlaks tegemata haigusse, mis võis olla Guillaini-Barré sündroom.