Albert King
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Albert King | |
|---|---|
 |
|
| Info | |
| Sünninimi | Albert Nelson |
| Sündinud | 25. aprill 1923 Indianola, Mississippi, USA |
| Päritolu | USA |
| Surnud | 21. detsember 1992 (69-aastaselt) Memphis, Tennessee, USA |
| Stiil(id) | Bluus |
| Amet(id) | Muusik, produtsent |
| Pill(id) | Elektrikitarr |
| Aktiivne | 1949-1992 |
| Plaadifirma(d) | Stax |
| Tähelepanuväärsed pillid | |
| Gibson Flying V | |
Albert King (25. aprill 1923 – 21. detsember 1992) oli Ameerika bluuskitarrist ja laulja.
Sisukord |
[redigeeri] Karjäär
Albert King oli koos B.B. Kingi ja Freddie Kingiga üks kolmest "bluusi kuningast". Albert oli suurt kasvu mees, pikkus 195 cm (mõningail andmeil isegi üle kahe meetri) ning kaal 118 kg.[1] Seetõttu teenis ta hüüdnime "Velvet Buldooser".
Ta sündis Albert Nelsonina ühes Mississippi puuvillaistanduses. Lapsepõlves laulis ta kiriku gospel grupis ning kasvas üles puuvilla korjates. Muusikaliselt mõjutasid teda bluusi mehed Blind Lemon Jefferson, Lonnie Johnson ja Hawaii muusika. Tema lemmik pilliks oli elektrikitarr Gibson Flying V, mida ta "Lucy"-ks kutsus.
Esimese plaadi salvestas ta 1953. aastal Chicagos, kuid see ei leidnud mingit vastukaja.[1] Esimene väike hitt tuli 1959. aastal lauluga "I'm a Lonely Man",[1] mille autoriks oli Little Milton. Suurem edu saabus alles 1961. aastal looga "Don't Throw Your Love on Me So Strong",[1] mis tõusis USA Billboardi R&B tabelis neljateistkümnendale kohale.
1966. aastal sõlmis ta plaadistamislepingu Staxiga.[1] 1967. aastal anti välja plaat Born Under a Bad Sign,[1] mille nimiloost sai Kingi üks läbi aegade tuntum lugu.
Järgnes veel üks tähelepanuväärne plaat, kontsertsalvestus Live Wire/Blues Power, mis mõjutas tugevalt Jimi Hendrixit, Eric Claptonit, Robbie Robertsoni ja hiljem Gary Moorei ning Stevie Ray Vaughanit. (David Bowie plaadil "Let's Dance" kitarri mänginud Stevie Ray Vaughan kopeeris üks ühele Kingi kitarrisoolo, kasutades seda Bowie loos "Criminal World").[1]
Lisaks varem nimetatuile, avaldas Albert King mõju ka oma kaasaegsetele, Albert Collinsile ja Otis Rushile. Eric Clapton on öelnud, et ansambli Cream plaadi Disraeli Gears lugu "Strange Brew" ning plaat ise on inspireeritud Albert Kingist.
1980-ndate teises pooles plaanis King tervise hädade sunnil aktiivsest muusikuelust tagasitõmbuda.[1] Kuid sellegipoolest jõudis ta enne surma veel järjekordse ookeanitaguse tuuri korraldamisele mõelda.[1]
Albert King suri 21. detsembril 1992 aastal südameinfarkti tagajärjel.
[redigeeri] Pillid ja tehnika
Kingi esimene pill oli diddley bow. Järgmiseks ehitas ta endale sigarikarbikitarri. Seejärel ostis Guildi akustilise kitarri. Pill, millega Kingi aga eelkõige seostatakse, on 1958. aasta Gibson Flying V, mida ta hellitavalt "Lucy"-ks kutsus. 1974. aastal "saatis ta Lucy pensionile" ja hakkas kasutama uut Flying V-d, millele lisandus 1980 aastal veel üks sama tüüpi pill.[2]
King oli vasakukäeline kuid mängis paremakäeliste pille, mis olid lihtsalt tagurpidi keeratud. Oma kitarri häälestas ta väidetavalt C#-G#-B-E-G#-C# (mängimisel ta kuuendat keelt ei kasutanud).[2]
Võimenduseks kasutas ta Acousticu võimendit ja 2x15" valjuhääldiga kõlarikasti. Karjääri hilisemas perioodis kasutas ta ka MXR Phase 90 efekti pedaali.[2]
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Allikad
- Bowman, Rob (1997) Soulsville, U.S.A.: The Story of Stax Records, Schirmer Books. ISBN 0-8256-7227-9
[redigeeri] Välislingid
- Albert King, Greg Johnson, BluesNotes, september 1999.
- Albert King Rolling Stone.
