Alan Shepard

Allikas: Vikipeedia
Alan Shepard in Mercury flight suit.jpg

Alan Bartlett Shepard (18. november 1923 Derry, New Hampshire21. juuli 1998 Pebble Beach, California) (USA mereväe kontradmiral) oli Ameerika Ühendriikide astronaut. Ta oli Juri Gagarini järel teine inimene, kes lendas kosmosse. Apollo 14 komandörina oli Shepard viies inimene, kes astus Kuu pinnale.

Alan Shepard lõpetas 1944. aastal Ameerika Ühendriikide Mereakadeemia. Teise maailmasõja ajal teenis ta Vaiksel ookeanil hävitajal USS Cogswell. Seejärel läbis ta lennukoolituse ja sai piloodipaberid aastal 1947. Pärast katselenduri kutse omandamist aastal 1950 teenis ta katselendurina.

Alan Shepard osales ühena paljudest 1959. aastal korraldatud Ameerika Ühendriikide esimeste astronautide valimisel. 9. aprillil 1959 valis NASA ta seitsme esimese astronaudi hulka.

5. mail 1961 sai Alan Shepardist esimene ameeriklane kosmoses. Juri Gagarin jõudis temast vaid 23 päeva võrra ette. Shepardi lend ballistilisel trajektooril kosmoselaeva Freedom 7 pardal kestis veidi üle 15 minuti. Erinevalt Gagarinist osales ta ka ise kosmoselaeva juhtimisel.

Aastal 1964 diagnoositi Shepardil Ménière'i tõbi ning tal tuli kosmoseprogrammist kõrvale jääda. Temast sai NASA astronautide väljaõppe koordinaator.

Alles 1969. aastal, pärast kõrvaoperatsiooni, andsid arstid talle uuesti lennuloa. Esialgu määrati ta Apollo 13 komandöriks, et aga talle jäi liiga vähe aega ettevalmistusteks, otsustati tema õnneks Apollo 13 ja Apollo 14 meeskonnad omavahel ära vahetada. 47-aastasena lennul osaledes sai temast vanim Apollo programmis osalenud astronaut.

Kokku veetis ta kosmoses 216 tundi ja 57 minutit.

Alan Shepard tegeles äriga juba astronaudina ning osales ka hiljem paljude ettevõtete juhtimises. Koos Jay Barbree and Howard Benedictiga andis ta 1994. aastal välja raamatu "Moon Shot: The Inside Story of America's Race to the Moon".

Alan Shepard suri 74-aastasena leukeemiasse.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]