Alampalk

Allikas: Vikipeedia

Alampalk ehk miinimumpalk ehk töötasu alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale maksta.[1]

2014. aasta seisuga oli Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist riiklik miinimumpalk kehtestatud 21-s riigis. Riiklikult kehtestatud miinimumpalka ei ole Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Küprosel. Euroopa Liitu mitte kuuluvatest Euroopa riikidest puudub riiklik miinimumpalk Norras, Islandil ja Šveitsis.[2] Saksamaal kehtestatakse miinimumpalk siiski 1. jaanuarist 2015.

Alampalk Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Valitsus kehtestab töötasu alammäära eraldi tunnitasule ja kuutasule. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.[3]

Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid – Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu.[4]

1. jaanuarist 2015 on Eestis tunnitasu alammäär 2.34 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot.[5]

Aasta Kuupalga alammäär Tunnitasu alammäär
1996 680 krooni 4 krooni
1997 845 krooni 5 krooni
1998 1100 krooni 6.50 krooni
1999 1250 krooni 7.35 krooni
2000 1400 krooni 8.25 krooni
2001 1600 krooni 9.40 krooni
2002 1850 krooni 10.95 krooni
2003 2160 krooni 12.90 krooni
2004 2480 krooni 14.60 krooni
2005 2690 krooni 15.90 krooni
2006 3000 krooni 17.80 krooni
2007 3600 krooni 21.50 krooni
2008 4350 krooni 27 krooni
2009 4350 krooni 27 krooni
2010 4350 krooni 27 krooni
2011 278.02 eurot 1.73 eurot
2012 290 eurot 1.80 eurot
2013 320 eurot 1.90 eurot
2014 355 eurot 2.13 eurot
2015 390 eurot 2.34 eurot

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]