Aktseptorlisand
Aktseptorlisand ehk aktseptor (ladina keeles acceptor vastuvõtja) on pooljuhtelektroonikas aine, mille iga aatom tekitab kristallivõres defekti – elektronist tühja koha, mida saab käsitada positiivse laengu kandjana. Kui sisestada neljavalentse pooljuhi, näiteks räni kristalli kolmevalentse aine, näiteks boori aatomeid, saavad need moodustada elektronipaaride vahendusel kovalentsidemeid ainult kolme räni aatomiga, neljanda põhiaine aatomiga sidet ei teki. Seda tühja kohta – auku – kristallivõres võib täita mõni vaba elektron. Et niisuguses pooljuhis on põhilisteks laengukandjateks positiivset laengut kandvad augud, siis nimetatakse materjali p-pooljuhiks.
Tsooniteooria kohaselt on aktseptor võõraine aatom või ioon, mis tekitab pooljuhi keelutsoonis lokaalse energiataseme, millele võib siirduda valentsitsoonist valguse või soojuse mõjul eraldunud elektron. Seejuures vabaneb valentsitsoonis üks energiatase. Tekib aukjuhtivus ja pooljuhtkristall muutub p-tüüpi pooljuhiks. Näiteks räni kristallides on aktseptoriteks boori, alumiiniumi. galliumi ja indiumi aatomid.[1]
Enamiku pooljuhtseadiste talitluseks on vaja, et pooljuhi ühes piirkonnas oleksid ülekaalus augud ja teises, vahetult kõrvalasuvas piirkonnas vabad elektronid. Sellise olukorra saabki luua sobiva võõraine (lisandaine) aatomite sisseviimisega pooljuhi kristallistruktuuri.