Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.[1]
Kõvakesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Kõvakest moodustab suuraju poolkerade (suurajusirp) ja väikeaju poolkerade (väikeajusirp) ning suuraju ja väikeaju (väikeajutelk) vahele toestavad vaheseinad. Koduloomadel eraldab peaaju-kõvakest osaliselt ajuripatsit peaajust.[2]
Kõvakestas paiknevad ajuveenid.
Kõvakest on paiguti kahelestmeline, lestmete vahel kulgevad omavahel ühendatud kõvakestaurked. Peaaju kõvakesta ja ämblikuvõrkkesta vahel paikneb subduraalruum. Ämblikuvõrkkestast väljuvad peaaju kõvakesta kurrud – ämblikuvõrkkesta sõmervohandid (granulationes arachnoideae).
Aju kõvakesta piiritlus pole seni selge. Laiemas tähenduses võidakse terminit vahel kasutada ka peaaju ja seljaajukõvakesta koondnimetusena. Sel juhul ümbritseb aju kõvakest nii peaaju kui ka seljaaju ja kõvakesta ülesandeks on tserebrospinaalvedeliku depoona toimimine ja ämblikuvõrkkesta katmine.
Seljaaju kõvakest ei liibu lülisambakanali seinte pinnale, nende vahel paikneb epiduraalruum, milles on rasvkude ja veenipõimikud.[3]
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel toimub aju kõvakesta verega varustamine mitmete piirkonnas paiknevate arterite kaudu.
Venoosne vereringe (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]
Peaajus ringlev venoosne veri voolab ajuveenide kaudu kõvakestaurgetesse ja edasi pea ning kaela veenidesse.
Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Luu ja kõvakesta vahelist verevalumit nimetatakse verejooksuks epiduraalruumi.
Ajukelmepõletik on meningiit, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 388:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 551, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.01.102: Dura mater cranialis. Peaaju-kõvakest