Ajalooline ala

See artikkel räägib baskide asuala osadest; ajalooliseks alaks võidakse nimetada ka ajaloolist piirkonda ja ajaloolist asuala

Ajaloolisteks aladeks nimetatakse baskide asuala ajaloolisi osi. Baski autonoomses piirkonnas on ajaloolistel aladel õiguslik staatus.

Baski autonoomse piirkonna ajaloolised alad[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania Baski autonoomne piirkond koosneb kolmest ajaloolisest alast (baski keeles lurralde historiko, hispaania keeles territorio histórico), mille piirid langevad kokku provintside praeguste piiridega. Need on Araba, Gipuzkoa ja Biskaia provints.

See on sätestatud Baskimaa autonoomia statuudiga: "Baskimaa autonoomse piirkonna territoorium jääb koosnema ajaloolistest aladest, mis langevad kokku Araba, Gipuzkoa ja Biskaia provintsidega nende praegustes piirides..." (artikkel 2.2).

Ajaloolisi alasid valitsevad fuero-nõukogud (Foru Aldundia, Diputación Foral), mille pädevusse kuuluvad peale provintsinõukogude tavaliste pädevuste ka fuero-võimule (régimen foral) omased pädevused (näiteks maksukogumise alal), ja üldkogud (Junta General), mis kinnitavad heaks fuero-nõukogude normid. Iga Junta General koosneb 51 liikmest, kes valitakse igal ajaloolisel alal üldise hääletusega.

Ajalooliste alade staatust reguleerivad Hispaania põhiseaduse esimene parandus ja seadus 27/1983 25. novembrist suhetest autonoomse piirkonna üldasutuste ja selle ajalooliste alade fuero-organite suhetest (ajalooliste alade seadus). Põhiseaduse esimene lisasäte (disposición adicional) ütleb: "Põhiseadus kaitseb fuero-alade (territorios forales) ajaloolisi õigusi. Nimetatud võimu üldine teostamine viiakse ellu (se llevará a cabo) vajadust mööda (en su caso) Põhiseaduse ja Autonoomiastatuutide raames."

Baskimaa (Euskal Herria) ajaloolised alad[muuda | muuda lähteteksti]

Baskimaa (Euskal Herria) seitse ajaloolist ala on Alam-Navarra, Araba, Biskaia, Gipuzkoa, Lapurdi (Labourd), Zuberoa (Soule) ja Ülem-Navarra (Navarra).

Ajaloolised alad tekkisid keskajal koos fuero-süsteemiga. Ainult praegune Alam- ja Ülem-Navarra moodustasid ühtse territooriumi kuni 1530. aastani, mil Alam-Navarra läks Navarra kuninga (alates 1589. aastast Prantsusmaa kuninga) võimu alla, Ülem-Navarra aga jäi Kastiilia asekuningriigiks.

Praegu on Hispaania koosseisus olevad ajaloolised alad ühtlasi provintsid. Araba, Gipuzkoa ja Biskaia on Baski autonoomse piirkonna provintsid, Navarra on ühe provintsiga autonoomne piirkond.

Prantsusmaa koosseisus olevate baski alade (Põhja-Baskimaa, Iparralde) ajaloolised alad koos fuero ja institutsioonidega kaotati Prantsuse revolutsiooni käigus 1789. ja 1790. aastal. Riik jaotati 1790 departemangudeks ning need alad läksid koos Oksitaania Béarniga Basses-Pyrénées' departemangu koosseisu. Aastast 1971 on selle departemangu nimi Pyrénées-Atlantiques.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliste alade seadus (hispaania keeles)