Aioon
Aioon on gnostitsistlikes religioonides ja uusplatonistlikes õpetustes jumaliku igavese algenergia osakesed, mis voolavad eesmärgipäraselt välja kõrgeimast jumalast, moodustades ja elustades alamat järku jumalusi olendeid ja maailmu[1]. Aioonid on hüpostaasid, st iseseisvate olendite või jõududena kujutletud jumalikud omadused.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kulmar, T., 2006. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu ülikooli kirjastus. Lk 48
- ↑ Lahe, Jaan (2004). Gnoosis ja algkristlus (teine, parandatud ja täiendatud trükk). Tallinn: Kodutrükk. Lk 42. ISBN 9985-805-43-7.