Aimla mõis

Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Aimla on Vana-Võidu kõrval üks Viljandimaa vanemaid mõisaid. Naabriteks olid Jaska ja Olustvere mõis ning Viljandi kihelkonna poolt Välgita ja Võidumaa (hiljem Uue- ja Vana-Võidu) mõis. Kuni 18. sajandi keskpaigani kuulus Aimla mõisale lisaks Aimla külale ka pool Immaküla.

Aimla nimekuju on olnud läbi aegade erinev: Aijmal, Aimal, Aimall, Aimel, Haymuehle, Heymall, Aймелъ, Aймлa jne. August Wilhelm Hupeli andmetel oli 18. sajandi lõpus eestikeelne nimi Aimala mois.

Ajalugu

Baltisaksa ajaloolase Heinrich von Hagemeisteri andmetel pantis ordumeister Wilhelm von Fürstenberg Aimla mõisa 3500 Riia marga eest Johann Wrangellile Woidemast ehk Võidumaalt. Aastaarvu mainitud ei ole.

Teine baltisaksa ajaloolane Leonhard von Stryk kirjutab, et 1550. aasta paiku pantis ordumeister Wilhelm von Freymersen Aimla mõisa 3500 Riia marga ehk 1000 albertustaalri eest Johann Wrangellile Võidumaalt (zu Woidoma), kes pärandas selle oma pojale Moritzale, kes omakorda jättis selle oma pojale Georg Wrangellile.

Fürstenberg oli ordumeister 1557–1559, Freymersen aga hoopis aastatel 1364–1389.

Liivi sõja tagajärjel jäi Aimla Poola valdustesse, riigistati ja kuulus Pärnu presidentkonna Viljandi staarostkonna alla.

1584. aasta Poola adramaade revisjonis loetletakse Aimla mõisas üles järgmised peremehed: Lethi Macz, Koni Piap, Kongi Anni, Tenis bobol ja Janni bobol. Koni talu on tänaseni Võhmakülas (nüüd Võivaku) alles. 1585. aasta revisjonis on kirja pandud Undipo Janni nowo, 1586 Undipo Ann ja 1588 Undi Jan. Undipo võib olla tänane Undiaugu. Veel on nimetatud selliseid isikuid nagu Letlesze Macz, Kicko (ka Kika) Macz, Kozako Anni bobol, Ilwi Tenis bobol (ka Ilwiesz Thenis nowo), Udi Jan bobol, Holopo (ka Helep) Ann.

1595. aastal annetas Poola kuningas Sigismund Vaasa (Zygmunt III Waza) Pärsti ja Aimla mõisad Eustachius Kurzile ja Regina Wolwiezovnale eluaegseks kasutamiseks. Rootslased tagastavad mõisa hiljem Wrangellile.

1600. aastal vallutasid rootslased Viljandi ja Aimla jääb Pärnumaa Viljandi kreisi koosseisu. 1601. aasta adramaade revisjoni järgi kuulub Aimla küla (Haymuehle Dorff) Pärsti mõisa (Persse Hoff) alla. Revisjonis on nimetatud Aimla külas viit peremeest. Need on Heymall Pepe, Otto Naan, Konneste Peter, Kewe Simon ja Nilpe Han. Küla suuruseks on märgitud kaks Poola ehk Plettenbergi adramaad.

1624. aasta Rootsi adramaade revisjonis nimetatakse Aimlas ainult ühte talupoega, kelleks on Hyrepil Andres. Temal on 1/16 adramaad, ta teeb 2 päeva nädalas tegu, tal on üks hobune ja üks lehm.

1638. aasta adramaade revisjonis märgitakse, et vanasti oli Aimlas kuus talu, praegu aga ainult Currata Matz ja Colleta Andress. Andres on endine Claus Uxkulli talupoeg. Tema kohta öeldakse veel, et ta on seal elanud 20 aastat, tal on ¼ adramaad, teeb mõisategu hoburakendiga ja jalgsi, on külvanud 3 vakka rukist, 3 vakka otra, 1 vakk kaera, tal on kaks poega: Andress on 9-aastane ja Michell on kaheaastane. Veel on tal 1 hobune, 1 paar härgi, 2 lehma, aga ei ole vabadikke.

1683 on Rootsi maamõõtja Israel Swedman koostanud kaardi Immakülast ja Aimla mõisa taludest, mis asusid Immakülas, hilisema Võhmaküla kohal (tänapäeval Võivaku). On ära toodud Aimla mõisa talupoegade nimed (AimalHoffs Bönder): Ambrosius, Konne Widikenne, Sika Matts, Lene Ott, Konne Jörgen, Konne Velter, Kiuko Adam, Kiuko Jack, Siika Mickell, Karia Claus, Tarto Truts ja Palamattza Johan.

Aimla mõisa omaniku Georg Wrangelli tütar abiellub Georg Albedylliga. Nende lapselaps Gustav Ernst von Albedyll müüb Aimla mõisa 10. veebruaril 1697 Gustav Friedrich von Engelhardtile Navestist.

1723 ja 1724 on adramaade revisjonide järgi Aimlas viis talu. Need on Huntiauko Tönno, Huntiauko Tonnis, Meltza Märt, Wennesila Matz ja Meller Ado. Peale nende on ära nimetatud Killiste Märt ja Sutty. Viimastel ei näi olevat ei maad ega koormisi. Lisaks on Aimla mõisal Immakülas neli talu. Need on Lese Andres, Pallametza Jahn, Immakulla Tonnu ja keegi Jahn.

1726. aasta 28. novembril müüs Friedrich Engelhardt Aimla mõisa Hartwig Wilhelm von der Howenile.

1782. aastal ilmunud raamatus "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" kirjeldab August Wilhelm Hupel mõne sõnaga Aimla mõisa. Ta ütleb, et sellel on ebatavaliselt suured piirid, mets, palju heinamaad, üks veski ja üks kõrts.

1792. aasta 16. aprillil pantis Friedrich von den Howeni lesk Anna Elisabeth Aimla mõisa 15 000 hõberubla eest kindralleitnant parun (hilisem krahv) Hans Heinrich von Fersenile Olustverest. Howenid enam panti välja ei lunasta.

1795 on Aimla mõisas meessoost elanikke 58 (taludes 52 ja mõisas 6). See on esimene teadaolev rahvaloendus Aimlas.

1796. aastal rentis H. H. von Fersen Aimla mõisa kuueks aastaks 3000 hõberubla eest aastas Magnus Wilhelm Schmidtile.

1811. aasta hingerevisjoni järgi on Aimla küla põlised peremehed Essa Hans, Metza Tõnno, Hundiaugo Juhann, Möldri Jaan ja Kimesare Jürrij. Wennesilla Matz, Wennesilla Jaack, Killesare Jurrij, Kusiko Ado, Hundiaugo Tõnno ja Lappardi Jürrij on aga tulnud Olustvere mõisast. Enamik juba enne 1795. aastat.

1812–1816. aastatel on Olustvere ja Aimla rentnikuks Gottfried Reinthal. Enne teda on olnud rentnikuks Ernst Sass.

1826. aasta vaherevisjoni andmetel on Aimlas 237 elanikku, 105 meest ja 132 naist.

1858. aasta hingerevisjoni andmetel elab Aimla külas 248 inimest. Mehi ja naisi on täpselt pooleks. See on ilmselt Aimla kõige suurem rahvaarv läbi aegade.

1914. aastal kuulub mõisa koosseisu 2433,98 ha müümata mõisamaad, 93,64 ha müümata kvootemaad, 66,14 ha müümata talumaad, 13 talu.

1919. aasta 10. oktoobril riigistatakse Aimla mõis Eesti Vabariigi poolt. Viimane mõisnik oli krahv Nikolai von Fersen.

Vaata ka

• Aimla küla

Allikad

• Heinrich von Hagemeister. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Riia, 1836.
• Leonhard von Srtyk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil, Der estnische District mit vier Karten. Tartu, 1877.
• August Wilhelm Hupel. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland.

Välislingid

• Aimla mõis Eesti Mõisaportaalis