Aida (muusikal)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikalist; Verdi ooperi kohta vaata artiklit Aida.

Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice.

Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003).

Etendamislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega.

Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998.

Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit.

Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West.

Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998.

Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton.

Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward.

Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid.

Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida.

Aida Chicagos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uues lavastuses jäid peaosasid mängima Heather Headleyle ja Sherie Scottile, Radamesi osa sai aga Adam Pascal.

Enne Broadwayl näitamist otsustati ümber tehtud Aidat näidata kõigepealt Chicagos.

Laulvaid tantsijaid valiti 23. ja 24. veebruaril New Yorgis.

Proovid algasid 20. septembril 1999 New Yorgis ja jätkusid 23. oktoobril Chicagos.

Eelesietendused algasid 12. novembril ning esietendus toimus 9. detsembril 1999. Chicago etendused kestsid 2000. aasta 9. jaanuarini.

Aida Broadwayl[muuda | redigeeri lähteteksti]

Broadway eelesietendused algasid 25. veebruaril 2000 ja esietendus oli 23. märtsil 2000. 17. augustil 2002 mängiti Aidat Broadwayl Palace Theatre 'is 1000. korda. Broadway etenduse plaat ilmus 13. juunil 2000 ja see võitis 2001. aasta 21. veebruaril parima muusikaliplaadi Grammy auhinna.

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amnerise osatäitja Sherie Rene Scott sai auhinna Clarence Derwent Award, mida Actors' Equity annab välja kõige lootustandvamatele näitlejatele New Yorgis.

Heather Headley (Aida) kandideeris ühingu Outer Critics Circle auhinnale väljapaistvale muusikalinäitlejannale.

Bob Crowley kandideeris parima kostüümikujunduse Tony auhinnale ja võitis parima lavakujunduse Tony auhinna.

Natasha Katz võitis parima valguskujunduse Tony auhinna.

Heather Headley valiti parimaks muusikalinäitlejannaks ning tõotas eluaja Disney kompanii heaks töötada.

Tim Rice ja Elton John võitsid parima originaal-muusikalipartituuri Tony auhinna, kuid ei saanud autasustamisel viibida. Aidaga seotud võitjate lavaleastumisel mängiti motiivi "Written In The Stars".

Ameerika Ühendriikide ringreis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide ringreisil laulis Aidat Simone, Amnerist Kelli Fournier ja Radamest Patrick Cassidy. Ringreisi eelesietendused algasid 27. märtsil 2001 Minneapolises ja esietendus oli 6. aprillil 2001. Etendused Minneapolises kestsid 22. aprillini 2001. Ringreis kestis augustini 2002.

Aida ringreisilavastus kandideeris 2002 auhinnale National Broadway Theatre Award 9 kategoorias: parimale muusikalile, parimale partituurile, parimale muusikalilaulule ("I Know The Truth"), parimale muusikali meespeaosatäitjale (Patrick Cassidy Radamese osas), parimale muusikali-naispeaosatäitjale (Simone Aida osas ja Kelli Fournier Amnerise osas), parimale lavastajale (Robert Falls), parimale kujundusele (Bob Crowley lavakujunduse eest ja Natasha Katz valguskujunduse eest) ja parimatele kostüümidele (Bob Crowley). Auhinnad jagati 20. mail 2002. Aidale langesid parima muusikali, parima lavastuse, parima naispeaosatäitja (Simone), parima naispeaosatäitja ja parima kujunduse auhind.

2002/2003 Ameerika Ühendriikide ringreis jätkus. Osades olid Paulette Ivory (Aida), Jeremy Kushnier (Radames), Lisa Brescia (Amneris), Robert Neary (Zoser) ja Eric L. Christian (Mereb).

Ringreis peatus ka Torontos. Etendused kestsid 7. maist 31. maini 2003. Zoserit laulis Micky Dolenz.

Aida Hollandis[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. augustil 2001 esietendus hollandikeelne Aida Scheveningenis. Aida osas olid Chaira Borderslee, Carolina Dijkhulzen ja Leona Philippo. Radamest mängis Bastiaan Ragas, Amnerist Antje Monteiro, Zoserit Frans van Deursen ja Merebit Marlon David Henry. Detsembri lõpus 2001 ilmus plaat.

Lavastus kandideeris viiele John Kraaijkampi muusikaliauhinnale: parimale muusikalile, parimale naispeaosatäitjale (Antje Monteiro), parimale naispeaosatäitjale (Bastiaan Ragas), kõige lootustandvamale meestalendile (Marlon David Henry) ja parimale tõlkele (Martine Bijl). Auhinnad jagati 22. aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna.

Aida Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust.

Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni.

Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks.

Sisukokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene vaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese vaatuse tegevus algab tänapäeval New Yorgi Metropolitan Museum'i Vana-Egiptuse ekspositsiooni juures. Välja on pandud ka suur kandiline kast, kuhu inimesi elusalt maeti. Seal on säilinud Vana-Egiptuse printsess Amneris. Kaks muuseumikülastajat; keda mängivad Aida ja Radamese osatäitja, lähevad haua juurde. Amneris astub vitriinist välja ja laulab, et kõik lood räägivad inimeste ekslikkusest ja armastusest.

Lavapilt vahetub. Muuseum on kadunud, laval on ainult taust. Amneris teatab publikule, et see armastuslugu leidis aset Vana-Egiptuses. Muinasegiptlaste jaoks oli Niilus jõu allikas ning see tohtis kuuluda ainult neile. Sellepärast nad laastasid Nuubiat ning orjastasid sealsed sõjavangid. Taustal toimub rüüsteretk Nuubiasse.

Amneris lahkub lavalt.

Egiptuse kapten Radames on oma laeval, saabudes tagasi rüüsteretkelt Nuubiasse ning olles ühtlasi kaardistamisretkel. Kaardistamine on Radamese jaoks kõige tähtsam asi.

Nuubia kuninga tütart printsess Aidat tuuakse koos teiste naisvangidega Radamese laeval Egiptusse. Vangivõtjad ei tea, kes ta on. Püüdes vabastada oma kaasmaalannasid ja iseennast, ründab Aida ühte valvurit. Tema mäss lämmatatakse kiiresti. Radames viib ta laeva sisse oma ruumidesse. Radames hoiatab Aidat, et kui too tahab ellu jääda, on tal parem käituda nagu ori. Aida ütleb, et Radames ei saa temast ega tema rahvast midagi aru. Radames ütleb, et kui Aida põgeneb, tuleb Radames ise talle järele. Aida vastab, et ta poleks arvanud, et Radames on sedasorti mees, kes jookseb iga naise järele.

Kui laev on Egiptusesse jõudnud, käsib Zoser, Radamese isa, vaarao järel teine mees riigis, viia vastsed orjad vasekaevandustesse, kus nad sureksid. Aida pilgu mõjul Radames sekkub ega lase vange kaevandusse saata, sest nad on naised ega peaks seal päevagi vastu. Radamest tervitab tema teener, nuubialasest nooruk Mereb. Radamese äraolekul oli ta müünud oma peremehe veini ja raha endale võtnud. Ta ütleb Radamesele, et vein läks halvaks, kuid peremees ei taha teda uskuda. Zoser ütleb Radamesele, et vaarao on suremas. Kui Radames on lahkunud, kutsub Zoser oma käsilased kokku, ning selgub, et Zoser on vaaraod mürgitanud.

Radames otsustab kinkida Aida printsess Amnerisele toatüdrukuks, kuid mitte teda isiklikult külastada. Aidat printsessi juurde viies tunnistab Mereb, et tunneb Aidas ära Nuubia printsessi. Enne kui Mereb aastaid tagasi vangi võeti, oli tema isa kuninga nõuandja. Aida vannutab Merebit saladust hoidma ning varjama seda isegi teiste nuubialaste eest.

Amneris on pettunud nii selle pärast, et kingituseks on veel üks toatüdruk, kui ka sellepärast, et Radames käib külas kõikide teiste, ainult mitte tema juures. Kuid Aida võidab moehullu Amnerise enda poole, väites, et teab salajast riiete värvimise viisi.

Radamese tagasituleku auks korraldatud peol kuulutab vaarao, et Radames ja Amneris lõpuks abielluvad mõne päeva pärast, mis on Radamesele üllatuseks ja kohkumuseks. Ta tahtis jälle ekspeditsioonile minna, ent see abielu poleks lubanud teda enam kunagi Egiptusest lahkuda. Haigel vaaraol tuleb köhahoog peale ja ta kantakse ära. Kui kõik teised on lahkunud, vahetavad Radames ja Aida mõned sõnad ning avavad end teineteisele. Radames hakkab ennast haletsema. See on Aida meelest absurdne: Radames ei ole ori; kui saatus talle ei meeldi, peab ta seda muutma. Aida kõnnib minema, kuigi Radames käsib teda jääda.

Amnerise ruumides pihib Amneris Aidale, kui raske on printsess olla. Ta peab inimeste ees teesklema ega saa olla tema ise ning elada, nagu ta soovib. Ta on mures isa läheneva surma pärast. Aida lohutab teda. Nad käituvad nagu sõbrannad. Radames astub äkki sisse, tuues ettekäändeks, et tahab Amnerisega öö veeta. Amneris ruttab voodisse. Radames jääb Aidaga jutlema. Ta palub sisuliselt andeks ning püüab välja uurida Aida päritolu. Amneris tuleb vihasena tagasi ja karjub Radamese peale. Radames hiilib uksest välja. Amneris on nõutu, küsides endalt, miks Radames, kes lapsena oli talle nii lähedane, on nüüd võõraks jäänud.

Mereb veenab lõpuks Aidat külastama nuubialaste laagrit. Ta ei ole oma tõotust pidanud. Kõik nuubialased teavad, et printsess on Egiptuses. Aida ei julge minna, sest ta ei suuda nuubialasi aidata. Nuubialased tervitavad Aidat ning kingivad talle riidetükkidest kokku õmmeldud kuningliku rüü. Aida tõotab nende heaks midagi teha ja laseb end printsessina kohelda.

Radames otsustab anda kogu oma varanduse Nuubiast pärit orjadele, sest kui ta küsis Aidalt, mida ta saab tema heaks teha, soovitas Aida aidata tema kaasmaalasi. Aida on Radamese sammust rabatud. Ka Mereb on rabatud. Amneris arvab, et tegemist on ettevalmistustega nende pulmadeks: Radames ei vaja enam oma varandust, sest ta hakkab elama vaarao palees. Ta palub, et Aida paluks tema nimel Radameselt vabandust. Aida ei taha seda teha, kuid Amneris palub tal teha seda kui sõber. Aida läheb Radamese juurde ning proovibki lihtsalt Amnerise palve täita, kuid nad ei suuda teineteisest lahkuda. Nad armastavad. Üks sõdur teatab Radamesele, et Nuubia kuningas on vangi võetud. Aida on vapustatud. Radames püüab teda lohutada, öeldes, et nende riigid on sõjas. Radames ütleb, et Aida peab lahkuma, ent annab talle oma amuleti, mis tagab talle läbipääsu, kui valvurid peaksid teda kinni pidama.

Kui nuubialased saavad teada, et kuningas on vangi võetud, on nad lohutamatud. Aida kinnitab meile, et jumalad armastavad Nuubiat ning neid ei hävitata.

Teine vaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine vaatus algab lauluga "A Step Too Far", mis võtab kokku kolme peategelase tunded.

Mereb viib Aida vangistatud isa juurde. Isa ei kiida mingil tingimusel heaks tütre suhteid Radamesega. Nad otsustavad kolmekesi, et lähevad amuleti abiga sadamasse, varastavad paadi ja lähevad Radamese ja Amnerise pulmade ajal Nuubiasse tagasi. Mõnest valvurist pääsevad nad mööda amuleti abiga, mõnele annab Mereb pistist, kasutades raha, mis ta on oma isanda tagant varastanud. Aidal on südametunnistuse konflikt, kuid ta otsustab, et kohus oma rahva ees on tähtsam.

Amneris otsib ärevusega Radamest. Kuni ta Radamest ootab, selgitab Zoser talle sõjaplaane. Amnerisele ei meeldi, et Egiptus peab enda õiguseks teiste maade vallitamist. Kui Radames tuleb, tahab Zoser temaga rääkida. Radames laidab maha Amnerise plaani, et see teda saadaks, kui ta järgmine kord rahva ette ilmub, ning annab talle uurida mõned plaanid, et tal oleks pärast Amnerisega millestki rääkida. Amneris on heitunud sellest, et nad peavad jututeemasid leiutama. Zoser püüab Radamesele nõu anda, öeldes, et ta võib oma suhet Aidaga jätkata alles pärast abiellumist. Radames teatab, et mingit abielu ei tule ning et ta armastab Aidat. Zoser on endast väljas, sest Radames ei taha osaleda vandenõus, mis peab Zoseti troonile viima. Kui Radames on välja tormanud, käsib Zoser oma meestel Aida üles otsida ja tappa. Miibialased peidavad Aida vastu tema tahtmist ära. Üks teine tüdruk esitab end Aidana ja ta võetakse kaasa, et teda tappa.

Kui Aida läheb palee juurde Radamesega kohtuma, kohtab ta Merebit. Mereb on vapistatud sellest, et tema printsess laseb Egiptuse kaptenil ennast kasutada. Radames näeb kergendusega, et Aida ei olegi tapetud. Aida ütleb talle, et nad ei tohi enam kohtuda ja Radames peab abielluma Amnerisega. Egiptuse juhina saab Radames nuubialasi aidata ning võib-olla ainult sellepärast viisidki jumalad nad kokku. Radames ei rahuldu sellega, vaid tahab ka Aidat. Amneris kuulas jutuajamist salaja pealt. Ta ei tea, mida edasi teha: Radames ei armasta teda, Aida on reetnud tema usalduse ja sõpruse ning tema armastab ikka veel Radamest. Abiellumise katkestab uudis, et Nuubia kuningas on vangist põgenenud ja sadamasse teel. Radames ei luba kellelgi enne teda sadamasse minna ning kihutab paleest välja.

Radames jõuab sadamasse parajasti siis, kui Mereb, Aida ja Nuubia kuningas paati astuvad. Alles nüüd saab Radames aru, et Aida on Nuubia printsess. Ta arvab, et Aida armastus oli teeseldud. Aida püüab meeleheitlikult selgitada, et tema armastus on ehtne, samal ajal kui isa kutsub teda paati. Saabub Zoser, kes on Radamese olukorrast kohkunud. Võitluse käigus tapetakse Mereb, ent Radames jõuab paadi kinnitusköied mõõgaga läbi raiuda, nii et Aida isa on väljaspool ohtu. Zoser põgeneb, kartes, et ta peab vastutama Radamese tegude eest ning et tema vandenõu avastatakse. Aida ja Radames võetakse vangi.

Amneris läheb Radamest ja Aidat vanglasse vaatama. Radames ütleb talle, et on teda alati armastanud. Amneris palub tal oma tegusid kahetseda, lootes, et see hoiab ära surmanuhtluse. Radames keeldub. Aida palub Amneriselt vabandust, et ta varjas, kes ta on. Aida ütleb Amnerisele, et ta ei karda surma, mis tähendab vaid olla pimeduses elusalt maetud. Kui vaarao hakkab reeturite üle kohut mõistma, katkestab Amneris isa, nõudes, et temal oleks selles asjas voli otsustada, sest isa sureb varsti ning kõiki otsuseid hakkab tegema tema. Vaarao annab talle loa seda teha. Amneris ütleb, et ta teab, et oma kuritegude eest Egiptuse vastu peavad Aida ja Radames surema elusalt matmise läbi, aga ta otsustab, et nad tuleb panna ühte ja samasse hauda. Nii tehaksegi.

Amneris selgitab publikule, et Radamese ja Aida eeskuju oli talle abiks, kui ta sai Egiptuse valitsejaks. Ta tegi lõpu Egiptuse ja Nuubia vahelisele sõjale. Lavale tuleb esimese pildi kujundus, muuseumisaal. Amneris läheb oma vitriini tagasi. Aida ja Radamese osatäitjad uurivad hauda. Kui eesriie langeb, siis nende pilgud kohtuvad.

Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. märtsil 1999 ilmus Aida laulude plaat. Sellel olid järgmised palad (sulgudes lauljad):

Plaat jõudis Billboardi edetabelis 41. kohale.

Esimest singlit "Written In The Stars" Elton Johni ja LeAnn Rimesi esituses hakati raadios mängima 25. detsembril 1998. Laul tõusis Billboardi Adult Contemporary edetabelis 22. kohalt 2. kohale, jäädes sinna neljaks nädalaks ja tabelis püsis laul ühtekokku 26 nädalat. Singel ilmus 22. veebruaril 1999 Suurbritannias ja 23. veebruaril Ameerika Ühendriikides. Laul ilmus Billboardi edetabelisse Hot 100 37-ndana ja püsis seal 10 nädalat; tabelisse Hot 100 Singles Sales ilmus see 18-ndana ning jäi sinna 14 nädalaks.

Teise singlina ilmus USAs "A Step Too Far" ainult raadios mängimiseks. Laul ilmus Billboardi Adult Contemporary edetabelisse 12. juunil 1999 25-ndana ning jäi tabelisse 10 nädalaks.

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novembri lõpus 2000 ilmus Michael Lasselli raamat Elton John's & Tim Rice's AIDA : The Making of The Broadway Musical.

Ajakirja Time 2000. aasta teatrietenduste 10 parema edetabelis oli Aida kolmandal kohal ning oli üks kahest muusikalist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]