Ahti Mänd
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ahti Mänd (sündinud 11. veebruaril 1958 Tallinnas) on Eesti kodanike komiteede liikumise aktiivne liige ja sellest välja kasvanud niinimetatud Nõmme valitsuse minister.
Ahti Mänd on lõpetanud 1973. aastal Tallinna 27. 8-klassilise Kooli ja 1976. aastal Tallinna 10. Keskkooli (XLIII lend)[viide?]. Töötas üle 10 aasta Tallinnfilmis helitehniku ja helioperaatori kohusetäitjana. Seejärel on ta põhielatist teeninud ehitustöölisena. Samal alal tegutseb praegugi. Aastail 2004–2006 katsetas Ahti Mänd äritegevuses ja tegeles käsitöönduslikult valmivate reljeefsete maakividest fassaadiplokkide (Eesti Patendiameti tööstusdisainilahendus nr D200400095) tootmise ja müügiga.
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ahti Mänd osales Eesti 1990. aastate ärkamisaja liikumises.
Mänd oli Eesti kodanike komiteede liikumise aktiivne liige, ühtlasi kodanike registreerija Nõmmel, hiljem Eesti Kongressi liige. 26. septembril 1992 keeldus maha panemast oma volitusi Eesti Kongressi liikmena ja kutsus kokku Eesti Kongressi XI istungjärgu, mis ebaõnnestus osavõtjate vähesuse tõttu.
Eesti kodanike komiteede tegevuse soikumise järel üritas Mänd asutada nende alusel üle-Eestilist vastupanuorganisatsiooni. 19. oktoobril 1991 osales Eesti Kodanike Keskerakonna asutamises ja sai 8. jaanuaril 1992 selle esimeheks. Eesti Kodanike Keskerakond registreeriti 20. jaanuaril 1992 Eesti Kongressi poolt, vältimaks lülitumist Eesti NSV järglasriigi poliitilisse süsteemi. Vabariigi Valitsus eksiilis võttis erakonna loomise teatavaks oma koosolekul 23. veebruaril 1992. Eesti Kodanike Keskerakonna tegevus lõppes 1994. aasta sügisel seoses liikmete passiivsusega.
15. septembril 1992 osales Mänd niinimetatud Nõmme valitsuse loomisel, vältimaks Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamist – eesmärgiga hoida 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi juriidilist järjepidevust tulevastele põlvkondadele. Samal päeval nimetas Mihkel Mathieseni Ahti Männi riigisekretäriks. Vahetult enne VII riigikogu 1. istungjärgu algust, 5. oktoobril 1992, andis ta riigisekretärina avalikult teada Nõmme valitsuse loomisest.
Alates 7. detsembrist 2003 on Mänd Nõmme valitsuse uue koosseisu peaministri asetäitja ja kohtuminister.
26. juulil 2005, pärast kaht ebaõnnestunud katset kutsuda kokku neljaliikmeliseks kahanenud Vabariigi Valitsuse koosolek (mõlemal korral puudus Hando Kruuv) tunnistas Ahti Mänd konfidentsiaalse ettekandega Kalev Otsale Vabariigi Valitsuse teo- ja otsustusvõimetuks ja avaldas selle ettekande hiljem endatehtud Riigi Teatajas[1].
1992. aastal ei kandideerinud ta VII Riigikogu valimistel ja on sellest alates vältinud osalemist praeguse Eesti Vabariigi poliitikas, kuna peab seda Eesti NSV järglasriigiks. Ta kutsus ka üles boikoteerima 2007. aastal toimunud Riigikogu valimisi[2].
Ahti Mänd on kirjutanud trükis avaldamata raamatu "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki", mis on saadaval CD-l[3]. Aastail 1992–1993 andis ta välja paljundatud ajalehte Okupeeritud Eesti Sõna.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]
"Kuigi Eestis üldjuhul teatakse õigusest vabaneda asustuskolonistidest ja saada reparatsioone, ei usuta antud õigluse kättevõitmise võimalikkusesse. Psühholoogiliselt on see mõistetav. Aga totaalne mitteuskumine pole veel piisavaks põhjuseks, et taganeda juriidilise järjepidevuse põhimõttest. Objektiivselt võttes pole järeltulevate põlvede nimel tänasel põlvkonnal õigus hetke läätseleeme eest neid õigusi ära anda. Nii või teisiti – kuni kestab okupatsioon, on põhimõtteliselt võimalik ka okupatsiooni tingimustes Eesti Vabariigi kodanike õigusi eiravaid otsuseid tulevikus 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taastamisel sellele mittesiduvaks tunnistada."[viide?]
"Ajal, mil Heinrich Mark’i kabineti liikmed, sealhulgas ka sõjaminister Jüri Toomepuu, olid seisukohal, et okupatsioon Eestis on juba lõppenud (august 1992), Eestis endas veel nii ei arvatud. Näiteks 1. augusti 1992. a. „Pühapäevalehes” kinnitas tänane Toompea valitsuse juht Mart Laar: „Okupatsioon Eestis mitte ainult ei jätku, vaid süveneb ning seda tuleb maailmale ka üheselt välja ütelda.
Seda nn. Nõmme valitsus jõudumööda püüabki teha."[4]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli kunstnik Roman Mänd ja ema kirjanik Heljo Mänd.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7144&Itemid=30&lang=et
- ↑ "Boikott Riigikogu valimistele". Kodanike Kaitsekoda. Originaali arhiivikoopia seisuga 07.02.2011. Vaadatud 24.11.2008.
- ↑ "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki". Nõmme valitsus. Märkus lehe allosas. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.02.2009. Vaadatud 24.11.2008.
- ↑ http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=1131&Itemid=132&lang=et
- ↑ Krista Kivisalu: Mõmmi-vanaema Heljo Mänd[alaline kõdulink] Pere ja Kodu, jaanuar 2002