Ahhurjan

Allikas: Vikipeedia
Ahhurjani jõgi

Ahhurjani jõgi (armeenia: Ախուրյան; türgi: Arpaçay; vene: Арпачай või Ахурян) on jõgi Lõuna-Kaukaasias. Ahuriani jõgi saab alguse Armeeniast, voolab mööda Armeenia-Türgi piiri, moodustades nende kahe riigi vahel osa geograafilisest riigipiirist ning suubub Bagarani linna lähedal Arasi jõkke, moodustades selle vasakpoolse kõrvalharu. Ahuriani valgala on umbes 9,500 km² ning jõe kogupikkus 186 km.

Armeenia suuruselt teine linn, Gjumri, asub selle jõe idakaldal. Ahuriani jõgi voolab mööda ka neljast Armeenia kahetistkümnest ajaloolisest pealinnast: Ani, Bagaran, Jervandašat ja Jerazgavors.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui aastal 1041 saabus vallutusplaanidega bütsantiinide sõjavägi Armeeniasse Širaki maakonda siis Armeenia kindrali Vahram Pahlavouni käsul kogunesid nende vastu kokku kohalikud Armeenia aadlikud (nakhararid). Vahram moodustades nendest kolm divisioni kuhu kuulusid kokku 30 000 jalaväelast ja 20 000 ratsavälast. Lahing bütsantiinidega löödi tagsi, kuid toimunud lahing olevat kujunenenud nii raevukaks tapatalguks, et lahingutegevuse käigus valatud veri olevat voolanud Ahuriani jõkke ning värvinud selle vee täielikult punaseks.

Ahuriani jõe sillad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana silla varemed Ahuriani jõel, keskaegse Armeenia pealinna, Ani lähedal

Ahuriani jõel on olnud ka mitmeid vanu keskaegseid sildu. Näiteks sild, mis asus Ani linna lähedal, pärineb arvatavalt 13. sajandist pKr. Lähedusest leitud kirjutis ütleb, et ehitustöid seoses juurdepääsuga sillale tehti 14. sajandi alguses. Silla ainus kaar on nüüdseks maha langenud ning järgi on jäänud kõigest kõrged toestusstruktuurid, mis olid võibolla osaks kindlustatud väravast. Varasemad 19. sajandi reisijad on ära märkinud ka valvepunkti olemasolu silla kõrval, kuid praeguseks on see kadunud.