Agility

Agility on koerasport, kus koerad pannakse võistlema takistusraja läbimises. Võistluse eesmärgiks peetakse koerte liikuvuse ja arukuse arendamist, õpetades neid ületama erinevaid takistusi. Agility kui hariva ja sportliku tegevuse abil sotsialiseeritakse koeri ning see nõuab koera ja koerajuhi vahelist head koostööd.

Võistlusklassid ja –rühmad

Agility jaotatakse kolme võistlusklassi :

• Agility (AG-1) / Hüpped (H-1) 1. klass - koertele, kes ei ole saavutanud veel agility sertifikaati
• Agility (AG-2) / Hüpped (H-2) 2. klass - koertele, kes on juba saavutanud agility sertifikaadi
• Agility (AG-3) / Hüpped (H-3) 3. klass - koertele, kes on kolm korda läbinud veatult 2. klassi võistlusraja.

Võistlusklasside rajad erinevad pikkuse, raskusastme ja raja soorituskiiruse poolest. Soorituskiiruse alusel määratakse ideaalaeg.

Koerad on jagatud kolme võistlusrühma :

• Mini – väikesekasvulised koerad turjakõrgusega alla 35 cm.
• Midi – keskmisekasvulised koerad turjakõrgusega 35–42,99 cm.
• Maksi – suurekasvulised koerad turjakõrgusega alates 43 cm.

Koer saab kuuluda vaid ühte võistlusrühma. Märge koera turjakõrguse kohta tehakse võistlusraamatusse. Koera turjakõrgust võib mõõta FCI poolt tunnustatud tõukohtunik või agility kohtunik, kes märgib selle võistlusraamatusse.

Võistlusrada

Võistlusrada koosneb erinevatest takistustest, millede paigutus määrab raja raskusastme ja läbimise nõutava kiiruse. Koer peab läbima raja ideaalaja piires ületades/läbides takistused õiges järjekorras. Võistlusplatsi suurus peab olema rahvusvahelistel võistlustel vähemalt 30x40 m ja rahvuslikel võistlustel 20x40 m või vähemalt 800 m². Võistlusraja pikkus on 100–200 meetrit. Sõltuvalt võistlusklassist peab koer sooritama 15–20 takistust, millest vähemalt 7 on hüppetakistused.

Hüppetakistused

Tõke / Aed

Takistus : Tõke/Aed

Aed on agility põhitakistus. Aia lati kõrgus vastavalt võistlusklassile mini 25–35 cm, midi 35–45 cm ja maksi 55–65 cm. Aia latt ei või olla kindlalt fikseeritud, st peab olema kergesti mahalükatav.

Müür

Müür erineb aiast kinnise hüppelati osa poolest. Hüppelati peal on lahtised osad, mis käppadega vastu minnes maha kukuvad. Müüri kõrgus mini 25–35 cm, midi 35–45 cm ja maksi 55–65 cm. Müüri laius 120 cm (max) ja paksus 20 cm.

Takistus : Rõngas

Rõngas

Rõngas on tavaliselt autorehv, mis on üles riputatud ja millest tuleb koeral läbi hüpata. Rõngast läbi hüppamise õpetamiseks peaks olema abiline. Rõnga ava läbimõõt on 38-60cm. Ava keskpunkti kõrgus maast vastavalt võistlusklassile mini/midi 55 cm ja maksi 80 cm.

Kaugushüpe

Takistus : Kaugushüpe

Kaugushüpe takistus koosneb 4–5 madalast osast, mis asetatakse suuruse järjekorras nii, et esimene osa on kõige väiksem ja viimane on kõige suurem. Pikkushüpe erinevuseks on, et koer peab hüppama pika ja madala hüppe. Pikkushüppe takistus koosneb kahest kuni viiest osast. Pikkushüppe pikkus mini 40–50 cm (2 osa), midi 70–90 cm (3–4 osa) ja maksi 120–150 cm (4–5 osa). Pikkushüppe takistuse laius on 120 cm . Takistuse osad asetatakse tõusvas joones: madalaim takistus ette (15 cm) ja kõrgeim taha (28 cm). Takistuse igasse nurka on paigutatud 120 cm kõrgused postid.

Laud

Takistus : Laud

Laud on neljal jalal seisev tasapind. Koer ülesanne on hüpata laua peale, püsida seal viis sekundit koera juhi (võistlusel kohtuniku) poolt määratud asendis kas seistes, lamades või istudes. Võistlusel määrab kohtunik kaks suunda, kust koer võib takistusele hüpata. Juhul kui koer hüppab takistusele valest suunast, loetakse see takistuse läbimisest keeldumiseks, millele järgneb 5 veapunkti. Mõõdud mini/midi 90x90 cm (kõrgus 35 cm) ja maksi 120x120 cm (kõrgus 60 cm). Laua pind peab olema kaetud libisemiskindla kattega.

Ruut on samasugune takistus nagu laud, kuid maa peale joonistatud. Ruut on 120 x 120 cm suurune ala, kuhu koer peab minema ja püsima viis sekundit kohtuniku poolt määratud asendis. Koer peab terve kehaga olema ruudus (saba võib jääda välja). Ruudu kohta kehtivad samad reeglid nagu lauagi kohta, ka õpetamise meetod on samasugune.

Kontakttakistused

Kontaktesemeid peetakse üheks raskemaks osaks agility harrastamisel, kuna koer peab tajuma, et kontaktalast ei tohi üle hüpata, vaid seda peab kindlasti puudutama. Seetõttu tuleb õpetamisel olla järjekindel ja tähelepanelik.

Takistus : A-takistus

A-takistus

A-takistus võib näida samuti palju raskemana, kui see üldiselt on. Enamik koeri naudib A-takistuse läbimist ning treeningul kibeleb sellele ronida. A-takistuse õpetamine ei nõua väga suurt pingutust juhul, kui tegemist on enesekindla koeraga. Koosneb kahest A-kujuliselt asetatud karestatud, libisemist takistavate liistudega kaldpinnast, mille laius üleval 90 cm ja jalamil 90–115 cm. Kõrgus maapinnast mini/midi 170 cm ja maksi 190 cm (90° nurga all). Kontaktpinna pikkus 106 cm.

Takistus : Poom

Poom

Poom võib tekitada koeras kartust, kuna maast vaadates tundub poom kõrguvat taevani. Poomi läbimisel tuleks jälgida, et koer sealt omatahtmist alla ei hüppaks, vaid jookseks rahulikult ja läbiks kontaktala. Poomi kõrgus 120–135 cm. Poomi osad peavad olema karestatud, libisemist takistavate liistudega, 360–420 cm pikad ja laiusega 30 cm. Kontaktpinna pikkus 90 cm.

Kiik

Takistus : Kiik

Kiik on saanud nii mõnelegi koerale komistuskiviks, kuna selle läbimisel on tasakaalupunkt, kus kiik allapoole liigub ning selleks on vaja koerale õpetada liikumise aeglustamist, et kiik tugeva põrgatusega alla ei kukuks. Jälgitakse, et koer ilma loata iseseisvalt ühelegi takistusele ei jookseks. Kiige tugev põrgatus võib tekitada koeras vastakaid tundeid, mistõttu enamik neist kohe kiigelt alla hüppab ja enam kunagi ei soovi kiige poole isegi mitte pilku heita, käies sellest kaarega mööda. Niisiis valvsus ja ettevaatlikus ennekõike. Kiigelaud peab olema karestatud, 365–425 cm pikk ja 30 cm lai. Libisemist takistavate liistude kinnitamine ei ole lubatud. Kiige jalase kõrgus peab moodustama 1/6 kiigelaua kogupikkusest. Kiik peab olema tasakaalus. Kontaktpinna pikkus 90 cm. Koer peab ületama kiige läbides mõlemad kontaktpinnad.

Läbitavad takistused

Takistus : Avatunnel

Avatunnel

Tunnel võib maapinnal asetseda sirgelt või kujundina (nt. hobuseraua kujuliselt). Tunnelit võib teha pikemaks ja lühemaks. Koera ülesandeks on tunnelist läbi minna. Suuremad tõud peavad end jalgadest veidike allapoole laskma, et tunnelist läbi mahtuda. Tunneli läbimõõt 60 cm ja pikkus 3–6 m. Tunnel peab olema painduv, võimaldamaks erinevate käänakute moodustamist.

Takistus : Kott-tunnel

Kott-tunnel

Kott-tunnel iseloomustab 90 cm pikkune kõvast materjalist sisenemise osa ja 3 meetri pikkune riidest osa. Koti kõrgus on 60 cm. Enne kui alustatakse koerale koti läbimise õpetamist, peab koer oskama iseseisvalt sooritada tunnelit. Koera ei lubata siseneda iseseisvalt kotti, sest koer võib koti läbimisel kergesti takerduda, mille tagajärjeks võib olla koti kartus.

Takistus : Slaalom

Osavustakistused

Slaalom

Postide arv 8, 10 või 12. Postid peavad olema jäigad, 100–120 cm pikad, läbimõõduga 3–5 cm ning asetatakse üksteisest 50–65 cm kaugusele (Agility MM-l 60 cm). Koer peab läbima slaalomi veatult (sisenema alati õigesti ja ei tohi poste vahele jätta).

Hinded / sertifikaadid / aunimetused

Hinded

Karistuspunktide summa	Hinne
0 – 5,99	Suurepärane
6-15,99	Väga hea
16-25,99	Hea
üle 26	Hinnet ei anta

Ülemineku sertifikaadid

Agility 1. võistlusklassis antakse agility ülemineku sertifikaat koerale, kes on 1. klassi võistlusraja läbinud hindega „Suurepärane“ kolmel korral, millest vähemalt kaks tulemust peavad olema veatud (0-0,99) ja hinnatud kahe erineva kohtuniku poolt. Üks võistlustulemus kolmest võib olla hüpperajalt.

Agility 2. võistlusklassis antakse agility ülemineku sertifikaat koerale, kes on kolmel korral 2. klassi võistlusraja läbinud veatult (0-0,99) ja hinnatud vähemalt kahe erineva kohtuniku poolt. Üks võistlustulemus võib olla hüpperajalt.

Aunimetused

Eesti Agility Tšempion (EST AG CH) omistatakse koerale, kes on agility rahvuslike võistluste kõrgeimas klassis saavutanud kolm 0-tulemusega (0-0,99) võitu vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Üks võistlustulemus võib olla hüpperajalt. Peale selle peab koer olema saanud vähemalt hinde “hea” välimiku näituselt.

Välismaine koer saab aunimetuse EST AG CH, kui ta on oma maa agility tšempion ja kui ta saab ühe 0-tulemusega (0-0,99) võidu agilityrajalt võistluste kõrgeimas klassis Eestis.

Eesti Meister Agilitys omistatakse koerale, kes on Eesti meistrivõistlustel võitnud oma võistlusrühma tulemusega vähemalt hindega “väga hea” st kuni 15,99 karistuspunkti. Kui kahe raja tulemuste kokkuliitmisel on tulemus 16 ja enam karistuspunkti, jäetakse meistritiitel välja andmata.

Rahvusvaheline Agility Tšempion. Rahvusvahelistel agility võistlustel antakse kõrgeimas võistlusklassis agility rajal 0-tulemusega (0-0,99) võitnud koerale rahvusvaheline agility sertifikaat C.A.C.I.AG (Certificat d'Aptitude au Championnat International d'Agility). Paremuselt teisele koerale tulemusega (0-0,99) antakse reserv C.A.C.I.AG.

Rahvusvahelise Agility Tšempioni tiitli saamiseks peab koer saama kaks C.A.C.I.AG –i kahest erinevast riigist ning kahelt erinevalt kohtunikult, kusjuures nende kahe C.A.C.I.AG-i vahe peab olema vähemalt üks aasta ja üks päev.

Juhul kui võitnud koer juba omab aunimetust Rahvusvaheline Agility Tšempion, võidakse üle anda C.A.C.I.AG. koerale, kes on saanud reserv C.A.C.I.AG.

Välislingid

Võistlusmäärused

• Eesti Kennelliidu agility-võistluste eeskirjad
• Eesti Kennelliidu agility-võistluste juhend

Eesti võistlused ja tulemused

• 2008

Eesti koeraspordiga tegelevad ühendused

• Agilityklubi "A-Koer"
• Agility Pluss
• Koeraspordiklubi Koerus
• Tarkade Koerte Klubi (TAKO)
• Koerteklubi Säde
• Pärnumaa Koertespordi Klubi Minu Sõber

Kirjandus

• Odres, Elo. Agility - harrastamiseks vaid koos sõbraga. // Dilemma / Äripäev (2007) Aprill, lk. 44-47
• Jürjo, Tiina. Eesti meistrivõistlused agility´s : 16. juuni 2007 // Koer (2007) nr. 3, lk. 25-26
• Jürjo, Tiina. Eesti võistkond agility maailmameistrivõistlustel : [koerad, 2006] // Koer (2006) nr. 4, lk. 26-28
• Vaidla, Kristi. Agility võistlus Veskimetsas : (koertele) // Koer (2006) nr. 2, lk. 22-23
• Joon, Silja. Agility aitab lemmikuga lõbusalt aega viita // Pärnu Postimees (2006) 30.september
• Tammepuu, Helen. Agility pakub rõõmu ja arendab // Maaleht
• Päike, Kaie. Agility - spordiala koertele. // Lemmik (2005) November, nr. 10, lk. 32-34
• Sikk, Monica. Koerafriikide pidupäev. // Lemmik (2005) Juuni, nr. 6, lk. 42-43
• Kasonen, Tuuliki. Särtsakat trenni ja kamaluga naeru. // Tervis Pluss (2002) August, nr. 8, lk. 16-17