Aedtill

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Till (perekond); maitseaine kohta vaata artiklit Till (maitseaine); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Till (täpsustus)

Aedtill
Krapai001.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed Apiales
Sugukond: Sarikalised Apiaceae
Perekond: Till Anethum
Liik: Aedtill
Ladinakeelne nimetus
Anethum graveolens
L.
Sünonüümid
  • Anethum sowa Roxb. ex Fleming
  • Peucedanum graveolens (L.) Benth. ex C. B. Clarke

Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.

Aedtill on pärit Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast[1].

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aedtillil klassifitseeritakse Catalogue of Life-s järgmised alamliigid [2]:

  • Anethum graveolens subsp. anatolicum
  • Anethum graveolens subsp. australe
  • Anethum graveolens subsp. copiosum
  • Anethum graveolens subsp. graveolens
  • Anethum graveolens subsp. nanum
  • Anethum graveolens subsp. parvifolium
  • Anethum graveolens subsp. tenerifrons.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab 40–60 cm kõrguseks, on saleda varrega, jaguneb peeneteks ja pehmeteks sulgjateks 10–20 cm pikkusteks lehisteks. Lehed on 1–2 mm läbimõõduga. Valgest kollaseni varieeruvad õied asuvad väikeste 2–9 cm diameetriste sarikate otsas, mis on koondunud omakorda liitsarikasse. Seemned on 4–5 mm pikad ja 1 mm paksused ning sirged või kergelt kaardus.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tilliseemned

Taime kasvatatakse eeskätt maitse- ja ravimtaimena, ka ilutaimena[1].

Maitsetaimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Till (maitseaine)

Till sobib nii aedviljatoitude, sealhulgas keedukartulite, kui ka mitmesuguste liharoogade, sealhulgas kala ja koorikloomade maitsestamiseks. Edukalt sobitub till soojadesse ja külmadesse kastmetesse, määrde- ja kodujuustudesse, munatoitudesse ning salatitesse. Tavaliselt kasutatakse peeneks hakitult tilli noori võrseid ja lehti. Lähis-Idas maitsestatakse temaga pilaffi ja viinamarjalehtedest tehtud roogasid.[3]

Lausa kohustuslik lisand on till näiteks kurkide konserveerimisel, kuid siin eelistatakse hoopis puitunud varsi koos õisikute ja seemnetega. Tilliseemneid lisatakse pagaritoodetele, alkohoolsetele jookidele, marinaadidele ja teesegudele. Farmaatsiatööstus toodab seemnetest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte ja õlisid. Tilliseemnetega saab maitsestada ka juurviljasuppe, rasvaseid kalu, kaunviljadest (ubadest, hernestest või läätsedest) tehtud toite ning eri viisidel valmistatud vasikaliha.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tillis on tuvastatud ligi 40 erinevat eeterlikku õli. Tillilehtedes on rohkesti askorbiinhapet, karotenoide, B-rühma vitamiine, sealhulgas foolhapet ja flavonoide. Tilliseemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid.

Tillis (ka teistes putkelistes) leiduv D-karvoon, võib tundlikel inimestel hilist kontaktallergiat põhjustada.[4]

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eeskätt ravimtaimena kasvatati tilli juba antiikajal Egiptuses, Roomas ja Kreekas.[3] Antiik-Roomas oli tillipärjal kahelaadne tähendus.[5] Sellega krooniti kangelasi ja uskumuste kohaselt vältis see ka veini pähehakkamist, et saaks kauem juua.[5] Roomlased hõõrusid tilliga nahale ka aroomiõlisid, et enne lahinguid hingelist ja ihulist tugevust koguda.[5] Ülikutele tagas till vanas Roomas uskumuste kohaselt pikema valitsusaja.[5]

Nii roomlaste vallutusretked kui ka munkade töö kloostriaedades aitasid kaasa aedtilli levikule Euroopas.[3] Kiiresti kogus uus taim populaarsust nii kulinaarias kui ka taimeravis ja oma valitsemisajal andis Karl Suur lausa ametliku korralduse tillikasvatuse edendamiseks.[3] Tolleaegsetel kuninglikel pidusöömingutel pakuti ülesöömise järelnähtude leevendamiseks värskeid tillioksi ja -lehti.[3] Aedtilli populaarsusele keskajal aitas kaasa tema kohapealse kasvatamise lihtsus ja odavus.[3]

Keskaegsel Inglismaal kasutati värskeid ja kuivatatud tillioksi kurjade vaimude peletamiseks ning hea une tagamiseks, samuti muutus see taim oluliseks kümblusvee lisandiks.[5] Saksamaal sidusid pruudid aedtilli õnnetoova taimena lausa pruudikimpudesse.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=767 (vaadatud 02.12.2012))
  2. Anethum, Sissekanne Catalogue of Life-s, Veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Aedtill – tänuväärselt mitmekülgne maitsetaim
  4. Toimetaja Maie Laaniste, tõlkija Heli Kõiv,"Allergoloogia", lk 339, 2002, AS Medicina, ISBN 9985-829-40-9
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Aedtill lõhnab kogu suve 24. juuni 2012, Maaleht

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]