Aedkoriander
| Aedkoriander | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Coriandrum sativum L. |
Aedkoriander (Coriandrum sativum) on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.
Sisukord |
Morfoloogia [muuda]
Aedkoriandri peen vars on 20-60 cm kõrge. Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged. Vili on kerakujuline laguvili. Seemned kollakaspruunid.
Levila [muuda]
Koriander pärit Vahemere äärest. Taim kasvab metsikult Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas. Raske on kindlaks teha, kus ta kasvab looduslikult ja kuhu on sisse toodud, sest hooletusse jäetuna võib ta metsistuda.
Kasutamine [muuda]
Kulinaarias [muuda]
Pikemalt artiklis Koriander
Koriandrit nimetatakse ka "kinzaks". Aasia köökides kasutatakse kogu taime. Aasia köökides lisatakse värskeid, intensiivselt aedpeterselli lõhnaga sarnaselt lõhnavaid lehti salatitele, suppidele ja kastmetele. Värsket koriandrit kasutatakse nagu aedpeterselli ja aed-harakputke, kuid kasutamisel ei tohiks liialdada, kuna värske koriandri maitse on tunduvalt tugevam.
Eestis kasutatakse vürtsina tavaliselt koriandri seemneid, millel on muskuse ja sidruni lõhn.
Ravimtaimena [muuda]
Aedkoriander soodustab seedimist, seda kasutatakse reuma ja liigesepõletiku raviks, külmetushaiguste ja kõhulahtisuse korral.
Kirjandus [muuda]
- Maailma toiduainete entsüklopeedia. TEA 2006
- Larousse Gastronomique. The World’s Greatest Cookery Encyklopedia. 1998 lk 307
