Adolf Johannes
| Adolf Johannes | |
 |
|
| Nimi | Adolf Johannes |
| Sündinud | 29. september, 1892 Püssi vald, Eesti |
| Surnud | 25. september, 1942 Aleksandrovsk, Venemaa |
| Teenistused | Eesti Rahvavägi 1918–1919 |
| Auaste | Leitnant |
| Juhitud üksused | Tudulinna Kaitseliit |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist II/3 |
Adolf Mihkel Johannes VR II/3 (29. september 1892 Püssi vald – 25. september 1942 Aleksandrovsk) oli Eesti sõjaväelane, leitnant.
Adolf Johannes sündis 29. septembril 1892 Virumaal Püssi vallas. Sai üldhariduse Taanis põllumajandust õppides. Sõjalise hariduse omandas Gattšina lipnikekoolis.
A. Johannes kutsus 28. märtsil 1917 Tallinnas kokku Eesti Sõjaväelaste koosoleku ja oli ka selle juhatajaks. Muuseas arutati sellel koosolekul Eesti rahvusväeosade loomise küsimusi, kuna paljudki Venemaal ja sõjarindel asunud eestlastest sõjamehed otsisid teed kodumaale.
Oli Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel Tudulinna Kaitseliidu juht[1] ja organiseerija.[2] Kui algas Eesti Vabadussõda, sai temast 4. jalaväerügemendi kuulipildujate komando ülem ja ta oli sellel kohal 18. detsembrini 1919,[1] mil sai käest haavata.[2] Tema teeneid hinnati Vabadusristi II liigi 3. järguga.
Ülendati 17. veebruaril 1920 ohvitseri asetäitjaks[3] ja 13. jaanuaril 1921 leitnandiks.[4]
Küüditati 14. juunil 1941 Kiviõlist ja saadeti sunnitöölaagrisse NSV Liitu Aleksandrovskisse, kus hukati 25. septembril 1942[1].
Auastmed [muuda]
- 1920 – ohvitseri asetäitja
- 1921 – leitnant
Tunnustused [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 29. september.
- ↑ 2,0 2,1 Parel, E. Vabadussõja Lood. 1936, nr 2, lk 36
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
