Adjektiivne võrdlustarind

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Adjektiivi võrdlustarind)

Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.[1]

Lauses Mari on pikem kui Tiina on tarindiks pikem kui Tiina.

Adjektiivi tüüptunnus ongi objektide omaduste võrdlemine.

Nt: Mari on lühem kui Tiina. Mari on niisama lühike kui Tiina.

Võrdlus võib jääda ka markeerimata, nt Martin on väga pikk mees. Omaduse intensiivsust hinnatakse kogu selle klassi ulatuses, kuhu võrreldav kuulub. Seega väidetakse selles lauses, et Martini pikkus ületab meesteklassi keskmise pikkuse.

Võrdlustarindisse kuulub ka komparatsioonisufiks, võrdlusadverb. Võrdlustarindile on iseloomulik omaduse astme väljendamise funktsioon.

Võrdlustarindi moodustab[muuda | muuda lähteteksti]

Lauses Mari on liiga pikk, et mängida näidendis Pöial-Liisit moodustab võrdlustarindi liiga pikk, et mängida näidendis Pöial-Liisit. Lauses Peeter on küllalt pikk korvpalluriks on võrdlustarindiks küllalt pikk korvpalluriks.

Võrdluslause struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mis tahes võrdluslauses on alati kõrvutatud kahte objekti või objektirühma. S.t objekti, mida võrreldakse(komparaator), ja objekti, millega võrreldakse(võrdlusalus).[2] Võrdlust kahe objekti vahel väljendatakse: komparatiivisufiksi, superlatiivisufiksi, ekvatiivisufiksi või teatud adverbide abil.

Kõiki adjektiive ei saa võrrelda (vaegvõrdelised omadussõnad). Võrrelda pole võimalik:

  • adjektiive, mis on juba moodustatud võrdluse teel, nt jääkülm, sametpehme, piltilus.
  • adjektiive, mis sisaldavad juba intensiivistavat elementi, nt ülitundlik, puruloll, püstihull.
  • adjektiive, mis on sisult võrdluslikud, nt homne, tänane, minimaalne.
  • adjektiive, mis väljendavad objektidele alati tervikuna ja ühel määral kuuluvat omadust, nt isane, emane, nahkne.

Võrdlustarindi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Komparatiivtarind[muuda | muuda lähteteksti]

Komparatiivtarind väljendab tavaliselt ühe objekti mingi omaduse suuremat või väiksemat määra võrreldes teise objekti vastava omadusega, nt Mari on töökam kui Tiina.

Erijuhul võrreldakse üht ja sama objekti eri situatsioonides, nt Mari oli eile töökam kui täna.

Adjektiiv on keskvõrdes ning seostub võrdlusalust väljendava fraasiga sidesõna kui abil; kui see fraas on nimisõnafraas, võib see fraas olla seestütlevas käändes. Keskvõrre moodustatub komparatiivimorfeemi -m liitmisel adjektiivi tüvele.

Komparatiiv võib esineda ka ilma võrdlusalust märkiva fraasita, sel juhul ei teki võrdlustarindit, nt Ta on juba vanem inimene.

Superlatiivtarind[muuda | muuda lähteteksti]

Superlatiivtarind väljendab objekti omaduse maksimaalset määra võrrelduna samasse klassi kuuluvate objektidega, nt Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi.

Maksimaalsel märral võib mingit omadust olla ka mitmel objektil korraga, nt Luise ja Laura on meie klassi kõige pikemad tüdrukud.

Eesti keeles on peamine analüütiline superlatiiv, mis moodustab partiklist kõige ja adjektiivi komparatiivivormist, nt lühem (kõige lühem).

Ekvatiivtarind[muuda | muuda lähteteksti]

Ekvatiivtarind väljendab võrreldavate objektide omaduste määra samasust, nt Mari on sama töökas kui Tiina.

Tarind võib moodustuda ka ilma adverbita, võrdlusaluseks on siis mingi etalonobjekti ning tarind väljendab suurt intensiivsusastet, nt must kui öö.

Liiga- ja küllalt-tarind[muuda | muuda lähteteksti]

Liiga- ja küllalt-tarind väljendab omaduse tegelikku määra mingiks kindlaks otstarbeks, nt: Tiina on taluperenaiseks liiga laisk. Mari on taluperenaiseks küllalt töökas.

Adverbid liiga, ülearu, ülemäära jms näitavad, et võrreldav objekt:

  • ületab omaduse sobiva määra, nt Siim on lenduriks liiga pikk.
  • omaduse määr on sobivast väiksem, nt Siim on korvpalluriks liiga lühike.

Adverbid küllalt, parasjagu, parajalt, piisavalt näitavad, et võrreldava objekti omaduse määr on normi piires, nt Siim on lenduriks parajalt lühike. Siim on korvpalluriks küllalt pikk.

Tihti kasutatakse liiga- ja küllalt-võrdlust ilma võrdlusaluseta, sellisel juhul on tegemist absoluutse võrdlusega, nt

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Erelt, M. Eesti adjektiivisüntaks, 1986.
  2. M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.