Adelard

Allikas: Vikipeedia

Adelard Bathist (ladina Adelardus Bathensis; umbes 1080 – pärast 1152. aastat) oli inglise õpetlane.

Ta õppis Toursis, õpetas mõnda aega Laonis ning reisis siis Sürakuusasse ja Antiookiasse. 1122. aastaks oli ta elama asunud Inglismaale Bathi.

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta tõlkis araabia keelest ladina keelde matemaatilist, astronoomilist, astroloogilist ja filosoofilist kirjandust, sealhulgas vanakreeka tekste, mis olid säilinud ainult araabia keeles.

Ta tõlkis araabiakeelsest tõlkest ladina keelde Eukleidese "Elemendid". Hilisem Johannes Campanuse väljaanne, mis trükiti 1482 Venezias ning sai Euroopa matemaatikakoolide põhiõpikuks, tugines arvatavasti Adelardi tõlke eeskujule.

Originaalteosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta kirjutas filosoofiast, loodusteadusest ja pistrikkudega jahist.

Ta oli üks esimesi, kes võttis Euroopas kasutusele araabia numbrid. Ta kirjutas raamatu "Liber algorismi de numero indorum".

Tema hinnatud teosed "Quaestiones naturales", "De eodem et diverso" ja lühem traktaat "Lindudest" on adresseeritud tema noorele sugulasele dialoogi või kirjavahetuse vormis. Teoses "Quaestiones naturales" vastab ta oma sugulase soovile teada saada, mida ta "araablaste uuringutest" teada on saanud.

Adelard tõstatas küsimuse Maa kujust (ta arvas, et see on ümmargune) ning küsimuse, kuidas Maa paigale jääb, ning samuti küsimuse sellest, kui kaugele kivi kukuks, kui pillata see Maa sisse puuritud auku. Samuti avaldas ta arvamust, et mateeria ei saa hävida. Samuti küsis ta, miks veel on kummuli pööratud anumast raske välja voolata.

Teoses "De eodem et diverso" vastandab ta vabasid kunste asistele huvidele.

Adelard kirjutas lühikese traktaadi abakusest "Regulae abaci" ning traktaadi astrolaabist.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]