Adõgee keel

Allikas: Vikipeedia
Adõgee keel (адыгабзэ)
Kõneldakse Venemaal, Jordaanias, Iisraelis, Põhja-Makedoonias, Süürias, Türgis, Iraagis, Saudi Araabias
Piirkonnad Põhja-Kaukaasia
Kokku kõnelejaid 300 000
Keelesugulus

põhjakaukaasia keeled

 abhaasi-adõgee keeled ehk
 Loode-Kaukaasia keeled
   Adõgee keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Adõgee
Keelekoodid
ISO 639-2 ady
Keele leviala
Adõgee keele osakaal Adõgee vabariigis (2002)

Adõgee keel (varem eesti keeles tšerkessi keel, adõõgi keel; adõgee keeles адыгабзэ) on üks kahest Adõgee Vabariigi riigikeelest Venemaal (teine on vene keel).

Adõgee Vabariigis on umbes 128 000 adõgee keele kõnelejat, kellest enamik räägib seda emakeelena. Kokku räägib adõgee keelt ligikaudu 300 000 inimest. Suurim adõgee kogukond on Türgis, lisaks sellele räägitakse adõgee keelt Krasnodari krais.

Adõgee keel kuulub Kaukaasia keelte hulka (abhaasi-adõgee keelkonda). Adõgee keelega sarnaneb väga ka kabardi-tšerkessi keel, mida on käsitletud ka adõgee murdena. Abhaasi ja abasiini keel on samuti adõgee keelele lähedased.

Keel standardiseeriti pärast Oktoobrirevolutsiooni. Aastal 1918 võeti kasutusele araabia kiri, 1927 ladina kiri. Alates 1938. aastast on kasutusel kürilliline kiri.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõna[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmuse tunnus on -хэ. Näiteks sõna кӀалэ 'poiss' on mitmuses кӀалэхэ, шы 'hobune' on mitmuses шыхэ.