Academia Non Grata
Academia Non Grata on alternatiivne kunstiõppeasutus, kontseptuaalne institutsioon Pärnus.[1]
Academia Non Grata kui Eesti ainukese vaid kujutavale kunstile spetsialiseerunud õppeasutuse asutasid 1998. aastal Al Paldrok ja Reiu Tüür. Peale nende oli asutajaliikmete hulgas veel Margus Tiitsmaa. Rektorina asus tööle tollal 24aastane Reiu Tüür.[2]
Tänapäeval tegutseb Academia Non Grata "akadeemia ratastel" põhimõttel, korraldades ülikoolides ja kunstiorganisatsioonides üle maailma loenguid ja töötubasid.[1] Akadeemia egiidi all on toimunud ka kolm festivali: IN Graafika, Art Non Grata ja Pärnu filmi- ja videofestival.[3]
Erakool Non Grata[muuda | muuda lähteteksti]
Kool asutati, sest Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis suleti rahaliste probleemide tõttu muusika- ja kunstiosakond ja seetõttu sattus kunstihariduse andmine Pärnus ohtu. Academia Non Grata sisseastumiskatsed korraldati 10. augustil 1998, kuid sel ajal ei olnud koolil veel kõrg- ega kunstikooli litsentsi. Kunstikooli asutaja ja prorektori Al Paldroki sõnul oli kunstikooli litsentsi saamise taotlus esitatud ja levitatud arengukava järgi pidi koolist saama rakenduslik kõrgkool alles 2001. aastal. Kõrgkooli litsents loodeti saada siiski varem, ent selleks pidi Haridusministeerium uut kooli Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonna järglasena aktsepteerima. Seadus nägi kõrgkooli litsentsi eeldusena kolme varasemat tööaastat, ent olemas oli eksamikomisjoni eksperdihinnang, et kooli ainekavad vastavad kõrgkooli normidele. Enamik kulusid lootis kool katta õppemaksust, mille suurus pidi olema 3000 krooni semestris. Muud rahastamisallikad olnuks Haridusministeerium, Pärnu linnavalitsus mahus, mis varem läks Sütevaka kunstiosakonnale, ja mitmesugused fondid. Õpetajate hulgas olid kunstnikud Raul Meel, Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Ülo Vooglaid, professor Mart Raukas. Õpilaste arvuks kavandati 30–40. Tööd taheti alustada vanas puumajas aadressil Suur-Posti tänav 16, kus varem tegutses Pärnu 12. Põhikool. Litsentsi kool ei saanud, sest puudus kooli õppekavade ekspertiis. Paldrok kinnitas, et kool alustab igal juhul 1. septembril. Haridusministeerium soovitas rektor Reiu Tüüril õppeasutust enne litsentsi saamist mitte avada. Kooliaasta alguseks sai Academia Non Grata Haridusministeeriumi litsentsikomisjonilt kutsekooli litsentsi. Sellisena tegutses Erakool Non Grata kuni 2001. aasta lõpuni.[3]
Eesti Kunstiakadeemia Pärnu kolledž Academia Grata[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Academia Grata
19. jaanuaril 2002 läks Erakool Non Grata Eesti Kunstiakadeemia juhtimise alla.[2] Koolist sai tunnustatud õppeasutus, esimene bakalaureusekraadi andev õppeasutus Pärnus Eesti Kunstiakadeemia Pärnu kolledž Academia Grata.[3] Erialasid oli üks – kunst.[2] Tegevus jätkus uutes ruumides aadressil Riia maantee 70, kus kunagi oli olnud lasteaed. Märtsis 2002 andis Pärnu linnavolikogu Eesti Kunstiakadeemiale Academia Grata tarvis 50 aastaks Riia maantee 70 tasuta hoonestusõiguse. Suure hoone renoveerimine käis aga Eesti Kunstiakadeemiale üle jõu. 2003. aasta augusti teises pooles sai ootamatult kohalt lahkunud Reiu Tüüri ja vahepealse juhi kohusetäitja Al Paldroki asemel Academia Grata direktoriks Mari Sobolev.[2]
22. märtsil 2004 teatati, et kõrghariduse hindamise nõukogu oli jätnud vahepeal Chaplini keskuse 5. korrusele kolinud EKA Pärnu kolledži ehk Academia Grata õppekava akrediteerimata. Eesti Kunstiakadeemia palus haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt kunsti õppekava tingimisi akrediteerimist ja nõutud tingimuste täitmiseks ajapikendust. Kõrghariduse hindamise nõukogu oma otsusest ei taganenud ja 8. juunil 2004 otsustas Eesti Kunstiakadeemia nõukogu Pärnu kolledži sulgeda.[1][3]
Sulgemisotsuse teatavakstegemise ajal õppis koolis umbes 30 üliõpilast, õppemaks oli 15 000 krooni aastas ja tegu oli ainukese kohaga Eestis, kus sai õppida bakalaureuse tasemel õppida interdistsiplinaarset ja tegevuskunsti.[2]
Academia Non Grata tegevus pärast Academia Grata sulgemist[muuda | muuda lähteteksti]
Senine kolledži direktor Mari Kartau otsustas, et õppeasutuse tegevus jätkub alternatiivse vabaakadeemiana kontseptuaalse nimetusega Johann Köleri nimeline positivistlik kunsttööstuskool. Õppekava kinnitati ja 2005. aasta sügisel jätkas rektor Mari Kartau (Sobolev) juhtimisel erakool Non Grata. Õpilasi oli kümmekond ja koliti tagasi puumajja aadressil Suur-Posti tänav 16.[3]