Abstsiss
See artikkel räägib koordinaadist; koordinaattelje kohta vaata artiklit Abstsisstelg
Abstsiss ehk x-koordinaat on esimene punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus või üldse ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises afiinses Cartesiuse koordinaadistikus.
Abstsissi tähis on x.
Sisukord |
[redigeeri] Kahemõõtmeline Cartesiuse ristkoordinaadistik
Kõige tavalisemal juhul räägitakse abstsissist Cartesiuse ristkoordinaatide puhul tasandil.
Sel juhul defineeritakse abstsiss abstsisstelje ehk x-telje (tavaliselt esitatud horisontaalsena) ja ordinaattelje ehk y-telje (tavaliselt esitatud vertikaalsena) abil. Igal abstsisstelje punktil on reaalarvuline koordinaat ühemõõtmelises koordinaadistikus. Tasandi iga punkti A läbib parajasti üks sirge, mis ristub abstsissteljega. Olgu see ristumispunkt punkti A puhul B. Siis punkti A abstsissiks nimetatakse punkti B abstsissi abstsissteljel.
Tasandi punkti abstsissi defineeritakse ka kauguse kaudu ordinaatteljest. Kui punkt asub I või II veerandis, siis punkti abstsiss võrdub punkti kaugusega ordinaatteljest. Kui punkt asub III või IV veerandis, siis punkti abstsiss võrdub punkti ja ordinaattelje vahelise kauguse vastandarvuga.
Kui näiteks punkti koordinaadid on (6, 3), siis punkti abstsiss on 6.
[redigeeri] Funktsioonide graafikud
Reaalmuutuja funktsiooni graafikul vastab punkti abstsiss tavaliselt funktsiooni argumendile.
[redigeeri] Ajalugu
Termini võttis kasutusele itaalia matemaatik Stefano degli Angeli. Praeguses tähenduses kasutas seda esimesena arvatavasti Gottfried Wilhelm Leibniz.
[redigeeri] Vaata ka
 Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
|---|
