Abstsiss

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada abstsessiga ega abtissiga

Abstsissid abstsissteljel XX' kahemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus

Abstsiss ehk x-koordinaat on esimene punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus või üldse ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises afiinses Cartesiuse koordinaadistikus. Vastavat koordinaattelge nimetatakse abstsissteljeks ehk x-teljeks.

Abstsissi tähis on x.

Kahemõõtmeline Cartesiuse ristkoordinaadistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige tavalisemal juhul räägitakse abstsissist Cartesiuse ristkoordinaatide puhul tasandil.

Sel juhul defineeritakse abstsiss abstsisstelje ehk x-telje (tavaliselt esitatud horisontaalsena) ja ordinaattelje ehk y-telje (tavaliselt esitatud vertikaalsena) abil. Igal abstsisstelje punktil on reaalarvuline koordinaat ühemõõtmelises koordinaadistikus. Tasandi iga punkti A läbib parajasti üks sirge, mis ristub abstsissteljega. Olgu see ristumispunkt punkti A puhul B. Siis punkti A abstsissiks nimetatakse punkti B abstsissi abstsissteljel.

Tasandi punkti abstsissi defineeritakse ka kauguse kaudu ordinaatteljest. Kui punkt asub I või II veerandis, siis punkti abstsiss võrdub punkti kaugusega ordinaatteljest. Kui punkt asub III või IV veerandis, siis punkti abstsiss võrdub punkti ja ordinaattelje vahelise kauguse vastandarvuga.

Kui näiteks punkti koordinaadid on (6, 3), siis punkti abstsiss on 6.

Funktsioonide graafikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reaalmuutuja funktsiooni graafikul vastab punkti abstsiss tavaliselt funktsiooni argumendile.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini võttis kasutusele itaalia matemaatik Stefano degli Angeli. Praeguses tähenduses kasutas seda esimesena arvatavasti Gottfried Wilhelm Leibniz.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]