Absoluutne niiskus

Allikas: Vikipeedia

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?]

Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.

Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline - absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.

Õhuniiskuse arvutamine [muuda]

Absoluutne niiskus on defineeritud valemiga:

 a = {m_w \over V_a} \, ,

kus

\mbox{a} absoluutne õhuniiskus,
m_w on veeauru mass,
V_a on ruumala.

Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu alljärgneva valemi järgi:

\mbox{a}=0,80 \bigg(\frac{e}{1+\alpha t} \bigg) = 217 \frac{e}{T}

kus

a – absoluutne õhuniiskus (g/m³),
e – aururõhk millibaarides,
t – õhutemperatuur Celsiuse kraadides,
T – absoluutne õhutemperatuur,
\alpha = \frac{1}{273} \approx 0,0037 on gaaside ruumpaisumise koefitsient.[1]

Kui veeauru rõhk on mõõdetud millimeeter elavhõbedasammast (mmHg), arvutatakse absoluutne õhuniiskus valemi järgi

\mbox{a}=1,06 \bigg(\frac{e}{1+\alpha t} \bigg)[1]

Tabel "Antud temperatuuril maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus"[2]

Temperatuur (°C) Maksimaalne võimalik
absoluutne õhuniiskus (g/m³)
-25 0,6
-20 0,9
-15 1,6
-10 2,3
-5 3,4
0 4,8
+5 6,8
+10 9,4
+15 12,8
+20 17,3
+25 23,0
+30 30,4
+35 39,6
+40 51,1
+45 65,4
+50 83,0

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]