Abrasiivpaber

Allikas: Vikipeedia

Abrasiivpaber ehk lihvpaber (lihvimispaber; liivapaber; klaaspaber) on abrasiivpulbriga kaetud paber või riie pindade lihvimiseks.

Olenemata sellest, kuidas eri tootjad või turundajad abrasiivpaberit nimetavad, ei kasutata tänapäeval selle tootmisel enam liiva ega klaasi, vaid muid abrasiivpulbreid, näiteks granaadi- või ränikarbiidipõhiseid. Liivapaberit toodetakse eri suuruses ja karedusega. Seda kasutatakse materjalide viimistlemisel, et muuta need vastavalt vajadusele kas siledamaks või karedamaks. Samuti kasutatakse liivapaberit vana materjalikihi, näiteks vana värvi või laki eemaldamiseks.

Liivapaberi karedusindeksid

Paberi karedust väljendab arv, mis näitab, mitu abrasiivtera mahub ühe tolli pikkusele joonele. Väiksem karedusindeks[1], näiteks K40 või K80, tähistab jämedat tera, seevastu suurem karedusindeks, näiteks P1000 või P1500, märgib peenemat tera.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena dokumenteeriti liivapaberi kasutamine 13. sajandil Hiinas, kus purustatud merekarbid, seemned ja liiv olid kokku pandud pärgamendile, kasutades kinnitamiseks looduslikke polüsahhariide.

Klaaspaber võeti kasutusele Londonis, kui John Oakey ettevõte (John Oakey & Sons) töötas 1833. aastal välja uued liimimistehnikad, mis võimaldasid klaaspaberi masstootmist. Tollal täheldati, et klaas on parem abrasiiv kui liiv, kuna klaasipuru teravaservalised osakesed lõikusid materjaliga efektiivsemalt.[2]

Esimene tänapäevasem abrasiivpaber võeti kasutusele 1921. aastal, kui ettevõte 3M leiutas niinimetatud märgkuiva liivapaberi, mis sisaldas ränikarbiidi ja veekindlat liimi. See andis tõuke mitmele tööstusettevõttele, kes asusid oma liivapabereid uuendama.

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Granaat: kasutatakse puidutöötlemises
  • Smirgel: kasutatakse metallide lihvimiseks või poleerimiseks
  • Teemant: kasutatakse kõvade metallide, keraamika ja klaasi viimistlemiseks ning poleerimiseks
  • Keraamiline alumiiniumoksiid: kasutatakse kõrgsurvega rakendustes

Kujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Leht: tavaliselt 23–28 cm lai
  • Vöö: riidest tagaküljega lihvpaber
  • Käsnad: kitsaste kohtade jaoks; on tehtud abrasiivpulbriga kaetud vahust

Viited[muuda | muuda lähteteksti]