Abraham Maslow

Allikas: Vikipeedia
Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi ja GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://janks.planet.ee/loputoo/final.doc
Pilt:Abraham maslow.jpg
Abraham Maslow

Abraham Maslow (1. aprill 19088. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Abraham Maslow initsieeris koos teiste psühholoogidega nagu Clark Moustakas humanismi, mida ta nimetas “kolmandaks jõuks” psüüholoogias, pärast Pavlov’i biheiviorismi ning Freud-i psühhoanalüüsi.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu

Abraham Maslow oli juudi perest, kes emmigreerus Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse. Maslow sündis Brooklyn'is, New York.

Abraham oli kõige vanem laps peres ning vanemad lootsid, et ta hoolitseb oma nooremate vendade ja õdede eest. Kuna pere majanduslik seis ei olnud nii hea, soovis isa oma pojale edukat elu. Seega, Abraham’il ei olnud palju sõpru, selle asemel ta õppis palju tunde ja ülejäänud ajal aitas oma isa. Ta luges väga palju raamatuid ning eriti palju huvi pakkusid talle Freud’i, Jung’i ja Pavlov’i tööd.

18-aastaselt Abraham astus New York’i City Kolledžisse, kus ta alustas jurisprundentsi õppimist, kuid sai aru, et see ei ole päris see, mida ta sooviks õppida. Selle aja jooksul tundis ta huvi J.Watson’i käitumise psühholoogia vastu.1930. aastal Abraham sai bakalaureuse kraadi psühholoogias Wisconsin Ülikoolis, 1931. aastal sai ta magistri ning 1934.a doktori kraadi samal erialal.

Wisconsin Ülikooli ajal Maslow tegeles palju Harry Harlow primaatide eksperimentidega. Abraham arendas oma uuringuid primaatide dominantsuse teemal ning kirjutas mitmeid sellega seotud artikleid.

1937. aastal ta kolis Brooklyn-i ning hakkas õpetama Brooklyn Kolledžis, kus ta töötas neliteist aastat. See oli aeg, mil tema kuulsamad tööd olid kirjutatud. "A theory of human Motivation" oli esimene, mis ilmus ajakirjas Psychological Review 1943. aastal. Teised tööd "Higher' and 'lower' needs", " Our maligned animal nature", "Self-Actualizing people: a study of psychological health", "Resistance to acculturation", and "The S-I Test (A measure of psychological security-insecurity)". Ideed, mis ta võttis kasutusele teistelt psühholoogidelt, ning mille peale ta ehitas oma enda ideed, teooriad, postulaadid ja insaidid, olid juba väga originaalsed, eriti inimvajaduste hierarhia, meta-vajadused, eneserealiseeruvad inimesed ja "peak experiences". Abraham oli humanistliku psühholoogia juht.


1951 kuni 1969 aastani Maslow oli Brandeis Ülikooli õppetoolis vastutav, 1968. aastal vailiti ta APA (Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon) presidendiks.

1969. aastal, 61 aasta vanuselt võeti Abraham Maslow vastu Laughlin Foundation'i liikmeks ja ta kolis Menlo Pargisse, Kalifornias. Sel ajal ta uuendas oma raamatut "Motivation and Personality", mis oli kirjutatud juba 1954. aastal. Lisaks sai veel kaks raamatut valmis: "Toward a Psychology of Being" ning "The Future Reaches of Human Nature".

8. Juunil 1970. aastal suri Abraham Maslow südame infarkti tõttu.

[redigeeri] Eneseteostus

Next.svg Pikemalt artiklis Inimvajaduste hierarhia
Maslow' inimvajaduste hierarhia

Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem.

Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine.

  • 1. füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
  • 2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
  • 3. armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
  • 4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
  • 5. eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused. Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadus, on kõrgemad või olemus-vajadused. Samuti võib inimene olla motiveeritud mitmelt tasandilt korraga, st järjestus ei ole nii kategooriline. Ometi - on olemas mingi alamate tasemete rahuldamatuse piir, millest alates kõrgema tasandi vajadused kaotavad oma aktuaalsuse.

Abraham Lincoln, Thomas Jefferson, Albert Einstein, Anna Eleanor Roosevelt, Jane Addams, William James, Albert Schweitzer, Aldous Huxley, Benedictus de Spinoza olid Maslow'i jaoks eneseteostatud.

[redigeeri] Motivatsiooni teooriad

[redigeeri] Raamatud

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Vaata ka

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes