Abasthumani
|
See artikkel räägib asulast; asteroidi kohta vaata artiklit 1390 Abastumani |
| Abasthumani | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala |
19,5 km²  | ||
| Elanikke |
937 (2014)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 41° 45′ N, 42° 50′ E | ||
  | |||
Abasthumani (gruusia omaladinas Abastumani) on alev ja kuurort Gruusia lõunaosas.
Abasthumanis on soodat ja väävlit sisaldavad soojaveeallikad temperatuuriga 30–39,9 °C. 19. sajandil tekkis sinna populaarne kuurort. Rajati palju sanatooriume tuberkuloosi, bronhiaalastma, aneemia ning südame- ja veresoonkonna haiguste raviks. Pärast Gruusia iseseisvumist 1991. aastal sanatooriumiturism lakkas ja kõik sanatooriumid tuli sulgeda. Vahepeal on kaks sanatooriumi uuesti avatud.
Kanobili mäel avati 1892. aastal Venemaa esimene astronoomiline mägiobservatoorium. 1932. aastal lisandus astrofüüsikaobservatoorium. Aastaks 1990 oli seal avastatud 558 tähte. 1930ndatel saksa ekspeditsiooni rajatud kuplis on praeguseni töötav Jena Carl Zeissi tehases ehitatud refraktor.
Koha järgi on nimetatud asteroid 1390 Abastumani.