Abashiri

Allikas: Vikipeedia
Abashiri

jaapani 網走市
Abashiri-shi

Pindala: 470,92 km²
Elanikke: 37 559 (31. märts 2014)[1]

Koordinaadid: 44° 1′ N, 144° 16′ E44.020555555556144.27361111111koordinaadid: 44° 1′ N, 144° 16′ E
Abashiri01.JPG
Abashiri in Abashiri Subprefecture.gif
Politseijaoskond
Linnavalitsus
Maantee
Route39,244.JPG
Ubaranai1.jpg
Yūmō line01.JPG

Abashiri (jaapani 網走) on linn (shi) Jaapanis Hokkaidō saare kirderannikul Ohhoota mere Abashiri lahe ääres Hokkaidō prefektuuris 50 km Kitamist idas ning 350 km Sapporost kirdes[2], Abashiri allprefektuuri keskus selle idaosas.

Abashiri linn piirneb Kitami linnaga läänes, Koshimizu linnaga idas ja Ōzora linnaga lõunas.

Linna pindala on 470,94 või 470,92 või 470,88 km².[viide?]

Elanikke oli 2009. aastal 39 700.

Linna tunnuspuu on jaapani juudapuulehik ja tunnuslill dauuria rodo.

Vallanumber on 01211-4.

Linnapea on Osamu Ōba.

Jaapanlastele on linn tuntud eeskätt vangla järgi, välisturistidele jää järgi. [3]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi tuleb arvatavasti ainu keelest.

Jaapani omavalitsuste nimekirjas on Abashiri tähestiku järjekorras esimene.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tento mägi
Futatsuiwa rand

Kõrgeid mägesid ei ole, kuid on palju künkaid. Tento mägi on 207 m kõrge<ref name="Giesen"> />.

Abashiris on karm[4], väga jahe mussoonkliima. Talvel võib lumikate olla meetri paksune. Kliimat mahendavad Tsushima hoovus ja Ohhoota hoovus[5]. Jaanuari keskmine temperatuur on –6,5 kraadi, juuli keskmine temperatuur 17,1 kraadi, augusti keskmine temperatuur 19,1 kraadi[5]. Abashiri on Jaapani kõige kuivem koht[6]. Vähese soolsuse tõttu moodustub meres talvel palju jääd, nii et meri on jaanuarist aprillini kinni[4].

Linna ümber on mitu järve, sealhulgas Tofutsu järv, millel talvitub umbes 2000 Siberi luike<ref name="Dodd" />[3], ja Mokoto järv mõned kilomeetrid Abashiri sadamast idas, Abashiri järv (ümbermõõt 44 km)[3], kust merre voolab Abashiri jõgi, mille suudmes ja rannikutasandikul paikneb Abashiri kesklinn, edelas ja Notoro järv ehk Notori järv kesklinnast 10 km loodes[7][3]. Notoro, Abashiri ja Tofutsu järv moodustavad osa Abashiri kvaasirahvuspargist. Kaugemal põhja pool on Saroma järv, Jaapani suuruselt kolmas järv (150,4 km²)[3].

Raudteejaama lähedal on Tento mägi.[2]

Haldusajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abashiri küla (アバシリ村) asutati märtsis 1872. Ta sai nime Kitami provintsi Abashiri ringkonna järgi. Aastal 1875 sai küla kanji-nime 網走村.

Aastal 1902 liideti Abashiri ringkonda kuulunud Abashiri küla, Kitami linn (chō), Isani küla ja Nikuribake küla Abashiri linnaks (chō). Aastal 1915 liideti Abashiri linnaga Notoro küla ja Mokoto küla.

Aastal 1921 lahutati Abashiri linnast Memanbetsu küla (hiljem sai sellest Memambetsu linn, mis 2006 sai Ōzora linna osa. Aastal 1931 muudeti piiri Memanbetsu linnaga.

11. veebruaril 1947 eraldati Abashiri linnast Higashimokoto küla, millest 2006 sai Ōzora linna osa. Kogu Ōzora linna territoorium kuulus varem Abashirile.

Linnapead[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv on olnud:

  • 1980: 44 777 (Siseministeeriumi andmed)
  • 1985: 44 283 (Siseministeeriumi andmed)
  • 1990: 44 416 (Siseministeeriumi andmed)
  • 1995: 44 176 (Siseministeeriumi andmed)
  • 2000: 43 395 (Siseministeeriumi andmed)
  • 2003: 42 548 (hinnang; rahvastiku tihedus 90,36 in/km²)
  • 2005: 42 045 (Siseministeeriumi andmed)
  • 2007: 40 341 (1.12)
  • 2008: 40 333 (31.01.; Siseministeerium)
  • 2009: 39 806 (31.01. [8]); 39 642 (31.12.; rahvastiku tihedus 84,2 in/km²)
  • 2010: 39 623 (31.01; [8])

Liiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abashiri on tähtis liiklussõlm ja sadamalinn.

Raudteejaam

Linnas on Abashiri raudteejaam, mis ühendab linna Asahikawaga[9][10], Kushiroga ja Sapporoga. Mere ääres lõpeb raudtee Kitahama raudteejaamaga[5]. Linna läbivad Sekihoku pealiin (Hokkaido Railway Company, ühendus Asahikawaga) ja Senmō pealiin (ühendus Kushiroga, läbib Akani rahvusparki).

Lennuühendus käib Memanbetsu lennujaama kaudu[11]. See asub Ōzora linnas 16 km kaugusel Abashirist. Bussid käivad lennujaama vahet lendude eel ja järel.

Abashiri bussijaam

Sapporoga on bussiühendus.<ref name="Rowthorn" /> Linna läbivad riiklikud maanteed 39, 238, 244 ja 334.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna majandus põhineb kalapüügil, turismil ja kaubandusel Venemaaga<ref name="Giappone" />.

Abashiri on sadamalinn ja kalatööstuse keskus. Kalasadam tegutseb 19. sajandi algusest. Jaanuarist märtsini on sadam suletud, sest jäämäed teevad meresõidu ohtlikuks. Püütakse peamiselt krabisid ja lõhet, varem kütiti ka vaalu. Sadam tegutseb ka kaubasadamana.

Püütakse:

Linnas on ka toiduainetööstusettevõtted.

Abashiris on ka põllumajandussaaduste ja kariloomade turg. Abashiri tasandikul toodetud põllumajandussaadused saadetakse sealt edasi<ref name="Giesen" />.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on Tōkyō Põllumajandusülikooli Ohhoota linnak.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna lähedal on Jōmoni-aegne arheoloogiline leiukoht Moyoro kökenmöding, mille juures on Moyoro Kökenmödingi Muuseum.

Abashiri on asutatud märtsis 1872.

Vangla[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abashiris asus Meiji perioodil (alates 1890. aastast[5]) Abashiri vangla[2], kus hoiti neid vange, kes varem oleks hukatud, sealhulgas poliitvange. Jaapanlaste jaoks on "Abashiri" otsekui vangla sünonüüm<ref name="Giappone">Giappone (Lonely Planet), 2008, lk 657.</ref>. Abashiri vangla on neile tuttav draamasarja Vangid töötasid põllumajanduses ja tegid mööblit[5] või ehitasid teid. Nad olid jaapanlaste poolt äsja asustatud piirkonnas tähtis tööjõud[12]. Poliitvange jt ohtlikumaid kurjategijaid hoiti kütmata kongides. See vanglahoone oli kasutuse 1984. aastani. Linnas on ka tänapäeval kõige kõrgema turvatasemega vangla.

Pommitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. juulil 1945 pommitasid Abashirit USA õhujõud. Hukkus 14 kohalikku elanikku.

Linnapilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn koosneb põhiliselt tavalistest moodsatest majadest. Domineerib kalasadama miljöö, mida on tunda ka lõhnast.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abashiri Munitsipaalmuuseumis eksponeeritakse Moyoro kökenmödingist välja kaevatud leide ja materjale kalanduse algusaegadest Abashiris.[5] Seal on ka teiste põhjarahvaste esemeid[13]. Muuseum asub ainude fordis[14].

Moyoro Kökenmödingi Muuseum on kökenmödingi juures. Seal eksponeeritakse materjale Moyoro elanike kultuurist tuhat aastat tagasi.[5]

Abashiri Munitsipaal-Kunstimuuseumis on väljas Abashiris sündinud kunstnike tööd.[5]

Vanglast põgenemise imitatsioon

Endises vanglahoones toimub augustikuus tseremoonia ujuvate küünaldega. Osa konge on viidud Tento mäe nõlvale ning nendes tegutseb Abashiri Vanglamuuseum.[5] Seal eksponeeritakse muu hulgas vangide vahakujusid.

Hokkaidō Põhjarahvaste Muuseum ehk Abashiri Muuseum[15] tutvustab maailma põhjarahvaste kultuuri.[5]<ref name="lonelyplanet">Chris Rowthorn. Japan, Lonely Planet, 2007, lk 612.</ref> Peale ainude on esindatud näiteks inuitid ja saamid. Maalidel kujutatakse nende elulaadi[16]. Eksponeeritud on näiteks hülge sisikond. On ekspositsioon meriteost kurione (Clione limacina<ref name="Michelin">Michelin Travel Guide Japan, 2009, lk 472</ref>), mis on omamoodi Abashiri maskott<ref name="lonelyplanet" /> ja kuulub alamseltsi Gymnosomata. Muuseum avati 9. veebruaril 1991.

Ohhoota Ryūhyō Muuseum on ajujäämuuseum, kus aasta ringi saab kokku puutuda ajujääga, sealhulgas seda katsuda ruumis, mille temperatuur on –15 kraadi[2]. Näidatakse panoraamfilmi[2]. Muuseumi juures on Tento Mäe Observatoorium, kust saab merd vaadata.[5]

Festivalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Augusti viimasel laupäeval peetakse tulefestivali, mis on inspireeritud Abashiri piirkonnas elanud nivhide šamaanide riitustest[17].

Veebruari keskel on ajujääfestival ryūhyō-matsuri[3].

Hilissügisel tervitatakse Abashiri järve kudema tulevat kala. Õhtuti valgustatakse järve prožektoritega.[17]

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajujää

Parim aeg linna külastamiseks on talv. Jaanuarist aprillini saab teha laevaretki jäälõhkujal Aurora ajujää vahel (parim aeg on veebruar). [2][5] Võib näha hülgeid ja kotkaid[2].

Turistlikud huviväärsused on veel Abashiri Kanko puuviljaaed, Ohhoota prefektuuripark Tento mäe nõlval vaatega linnale, merele, järvedele[3] ja Shiretoko mägedele, suusamägi vaatega merele ja Abashiri järvele, hobusekasvandus Tofutsu järve ääres ja Abashiri pruulikoda. Hommikuturult saab värskeid mereande, eriti krabisid. Jaanuarist märtsini on võimalik sukelduda ning kohtuda teo kurione'ga<ref name="lonelyplanet" />. Jaanuarist märtsi keskpaigani liigub spetsiaalne rong talvise mere vaatlemiseks[17]. Abashiri kesklinnast tunnise bussisõidu kaugusel linna idaosas[18] Tofutsu järve ääres[3] on Jaapani suurim rannikuäärne looduslike lillede aed Wakka Gensei Kaen, mille pikkus on 20 km ja laius kuni 700 m; lilleliike on seal üle 300[17]. Septembri keskpaigas viiakse turiste bussidega vaatama harilikku soolarohtu, mille õis värvub punaseks.

Suveniiridena müüakse ainude traditsioonilisi puunukke nipoposid.

Sõpruslinn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud abashirilasi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. imporditud: Jaapanikeelne Vikipeedia, URL: http://www.pref.hokkaido.lg.jp/ss/tuk/900brr/index2.htm
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Jan Dodd, Simon Richmond. The rough guide to Japan, 1999
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Walter Giesen. Japan Baedeker Guide, 2009, lk 186.
  4. 4,0 4,1 Michelin Travel Guide Japan, 2009
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 Abashiri turismileht
  6. climate-charts.com
  7. Kaart hobohideout.com
  8. 8,0 8,1 Abashiri koduleht
  9. Jan Dodd, Simon Richmond. The rough guide to Japan, 1999, lk 350.
  10. Chris Rowthorn. Lonely planet Japan, 2005, lk 546, 559.
  11. Chris Rowthorn. Lonely planet Japan, 2005, lk 559.
  12. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.
  13. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.
  14. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.
  15. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.
  16. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.
  17. 17,0 17,1 17,2 17,3 Giappone (Lonely Planet), 2008, lk 659.
  18. Eiji Kanno, Constance O'Keefe. New Japan Solo, 1998, lk 459.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]