Abariringa

Allikas: Vikipeedia
Abariringa kosmosest
Fööniksisaarte kaart

Abariringa, tuntud ka kui Kantoni saar või Cantoni saar on Kiribatile kuuluv atoll, suurim ja ainus asustatud Fööniksisaar.

Saare geograafilised koordinaadid on 2°50' lõunalaiust ja 171°40' läänepikkust.

Saare pindala on 9 km² ja laguuni pindala 50 ruutkilomeetrit. Atolli loodeotsast kaguotsani on atolli pikkus 14,5 km. Maariba laius on 50–600 m ja saare suurim kõrgus on 1,5–7 m merepinnast. Ainus laguuni ookeaniga ühendav ava on atolli lääneservas ja selles on tugev hoovus: 3–4 m/s.

Laguunis on väga rikas elu. Sealt on leitud 153 liiki kalu, sealhulgas tuune, haisid, astelraisid ja angerjaid.

Maismaataimestik on, vastuoksa, väga nigel. 1941. aasta uurimuse järgi on Abariringal kõigest 12 pärismaist taimeliiki, mille hulka kuuluvad madalad taimed ja rohupuhmad, tihedad 2–3 meetri kõrgused Scaevola põõsad lõunarannikul, mõned Suriana maritima põõsad laguuni sissepääsu juures, heliotroopne ehk ennast päikese järgi keerav puu Heliotropium foertherianum, puu Cordia subcordata ja kookospalmid. Külakoha juures on puid-põõsaid rohkem.

Loomastikust avastas 1937. aasta Uus-Meremaa ekspeditsioon Abariringal 23 linnuliiki, polüneesia roti, sisalikud, erakvähid ja kilpkonnad. Leiti kaht liiki ämblikke.

Abariringal pole joogivett. Vihmavett kogutakse tsisternidesse. Vihma sajab harva, aga sademeid ei ole väga vähe: aastatel 19381953 221–914 mm aastas. Viimastel aastakümnetel on kliima märjemaks muutunud.

Abariringa avastasid eurooplaste jaoks 5. augustil 1824 kaks Londoni vaalapüügilaeva "Phoenix" ja "Mary", mille kaptenid olid vastavalt John Palmer ja Edward Reed. Esialgu nimetati saar Mary Ballcouti saareks laevaomaniku abikaasa järgi.

Levinuma nime Kanton sai ta vaalapüügilaevalt "Kanton", mis sõitis 4. märtsil 1854 saare juures karile. Laeva kapten oli Andrew Wing. Meeskond asus paatidesse ja pärast 49 päeva kestnud merereisi õnnestus neil ainsatki meest kaotamata jõuda Mariaanidel olevale Tiniani saarele.

Suurbritannia nõudis saart endale juba 1850-ndatel, kuid ei astunud mingeid samme saare koloniseerimiseks, nagu seda ei teinud ka ükski teine riik. Uuesti kordas Suurbritannia nõuet 31. augustil 1936 ja hakkas tegutsema. 8. juulil 1937 oli Abariringal täielik päikesevarjutus ning saarele saabusid USA ja Uus-Meremaa teadlased. USA kuulutas saare enda valduseks ja püstitas monumendi kahe USA lipuga. USA laev "Avocel" keeldus loovutamast parimat sadamapaika Briti sõjalaevale "Wellington", mistõttu Briti laev tulistas USA laeva pihta ühe lasu. USA laev vastas samaga, mispeale sõlmiti vaherahu seniks, kuni valitsustelt täiendavad juhised saadakse. Kumbki valitsus polnud sõjast huvitatud ja mõlemad käskisid kaptenitel rahu sõlmida, misjärel mõlema laeva meeskonnad jälgisid päikesevarjutust koos.

3. märtsil 1938 kuulutas Franklin Roosevelt Abariringa USA-le kuuluvaks. 7. märtsil maabus saarel 7 USA sõjaväelast. Suurbritannia saadik USA-s protestis ägedalt, mispeale 6. aprillil 1939 sõlmiti leping, mille järgi oli Abariringa järgmised 40 aastat nende maade ühisvalduses.

Abariringa elanike arv väheneb. Kui 2000. aastal elas saarel 61 inimest, siis 2005 oli elanikke 41.

Atolli loodeservas on lennuväli, mis 2003. aasta seisuga oli täiesti töökorras, kuid mingeid rahvusvahelisi ega riigisiseseid regulaarlende sellelt ei korraldata.

Ümber kogu saare käib sillutamata tee, kuid selle seisund on teadmata.