Aasnelk

Aasnelk
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Nelgilaadsed Caryophyllales Sugukond: Nelgilised Caryophyllaceae Perekond: Nelk Dianthus Liik: Aasnelk
Ladinakeelne nimetus
Dianthus superbus L. 1754

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.

Esimesena kirjeldas aasnelki teaduslikult Linnaeus 1754. Taime ladinakeelne perekonnanimi tähendab 'jumalik lill' ja liigiepiteet 'uhke, suurepärane'.

Aasnelk kasvab Põhja-Aasias Põhja-Hispaaniast kuni Põhja-Norrani ja ida poole kuni Jaapanini. Taim kasvab Mongoolias ja peaaegu kogu Venemaal, üksnes Kaug-Põhjas mitte. Levila lõunaosas kasvab ta mägedes kuni 2400 m kõrguseni.

Eestis on aasnelk kolmest pärismaisest nelgiliigist suurim ja kõige rohkem aialille moodi. Hiiumaal kasvab ta kohati üsna tavalise taimena peamiselt idaranniku laidudel ja seal leidub kohti, mis värvuvad nelgiõitest roosakaks ja lõhnavad lilleaiana.

Aasnelk on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab kuni 80 cm kõrgeks. Lehed on rohelised kuni rohekashallid, sihvakad ja kuni 8 cm pikad. Lehed ulatuvad varrest rõhtsuunas 2–3 dm kaugusele.

Õite läbimõõt on 3–5 cm. Õiel on 5 sügavalt lõhestunud narmalist kroonlehte, mis on roosakat või helelillat värvi ja aluse lähedal rohekad. Õied on magusa lõhnaga. Suvel moodustuvad varre otsa harulised õiekobarad. Õieraag on 2 cm pikk. Õies on 10 tolmukat ja 2 emakat. Õietupp on silindriline, keskmiselt 23 mm pikk ja 5 mm lai. seemned on elliptilised.

Aasnelk kasvab hästi tavalistel ja kuivadel pinnastel täisvalguses, aga kuumas kliimas eelistab ta poolvarju.

Aasnelk on levinud aialill ning sellest on aretatud kultivare ja hübriide. Nende õievärv ulatub valgest punase ja lillani ning tavaliselt on õied keskelt rohelised.

Aasnelk levib inimese abitagi. Peale selle saab teda levitada seemnetest, juuretükkidest, võrsikutest ja pistikutest.

Aasnelgid ei ole väga kõrged taimed. Õied asuvad tavaliselt 25–45 cm kõrgusel maapinnast. Sellepärast, kui soovitakse taime aroomi nautida, on parem teda rühmadena kasvatada. Õitseaega pikendab see, kui närtsinud õied vahetult pärast äraõitsemist eemaldatakse, kui seemned ei ole veel valminud.

Aasnelgi noored lehed on söödavad. Parem on neid enne söömist keeta. Neist saab ka teed teha. Õied sisaldavad eeterlikke õlisid ja magusat nektarit, 44 mg õie kohta, ning sellepärast on aasnelk meetaim. Taim sisaldab ka mürgiseid saponiine, aga mitte nii palju, et need endast ohtu kujutaksid.

Eestis on ta haruldane ja II kategooria looduskaitse all. Kuigi liik tervikuna ei ole ohus, on ta siiski kaitse all paljudes piirkondades, sealhulgas Soomes ja Lätis. Venemaal on aasnelk looduskaitse all 14 oblastis, millest põhjapoolseim on Murmanski ja lõunapoolseim Belgorodi oblast ning idapoolseimad Tjumeni ja Tšeljabinski oblast. Kõige rohkem ohustab aasnelki noppimine inimeste poolt.