Aaskannike

Aaskannike
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales Sugukond: Kannikeselised Violaceae Perekond: Kannike Viola Liik: Aaskannike
Ladinakeelne nimetus
Viola tricolor L.

Aaskannikese tüüpiline kasvukoht Poolas Słowiński rahvuspargis.

Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.

Levila

Aaskannike kasvab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Ta on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus samuti laialt levis.

Venemaal kulgeb aaskannikese levila põhjapiir Murmanskist läbi Kirovski ja Kandalakša Valge mereni, Koola poolsaarel oleva Ponoi kaudu Mezenini, mööda Mezeni jõge selle keskjooksuni, läbi Uhta, Petšora ja Vorkuta Uuraliteni ning mööda uraleid Jekaterinburgini ja sealt itta Tobolskini.

Levila lõunapiir Venemaal ja Ukrainas läheb läbi Tšeljabinski, Ufaa ja Orenburgi vahelt, kaldub põhja peaaegu Iževskini, seejärel läbi Samaara, Saraatovi, Volgogradi, Tsimljanski veehoidla, Doni-äärse Rostovi, Donetski, Zaporožje, Odessa ja Kišinjovi kuni Karpaatideni.

Peale selle on isoleeritud asurkondi Krimmis Katša jõe orus, Tomski kandis, Kemerovo oblastis ja Altai krais, kus kasvab umbrohuna.

Aaskannike on Eestis pärismaine. Ta kasvab kuivadel liivastel niitudel, ka mererannas luidetel ja vahel liivastel põldudel.

Ta kasvab mitmesugustes kohtades, sagedamini karjamaadel ja jäätmaadel peamiselt happelistel või neutraalsetel muldadel, harilikult poolvarjus. Ta võib kasvada ka luhtadel, põõsastikes, metsalagendikel, kohati parkides, aedades ja teepervedel.

Kirjeldus

Juur on peenike, vardakujuline, väheharuline, pruunikas, suundub otse allapoole. Vars on tavaliselt kolmekandiline ja haruline, paljas või kaetud karvakestega, seest täis, 10–30 cm kõrge, tihti mitmeharuline. Õis on kuni 1,5 cm läbimõõdus. Õied võivad olla punased, sinised, kollased või valged.

Kannikese vili on kupar. Kupar on ümmargune, kolmekandiline või piklik-munajas. Kupar on paljas, roheline, kuni 10 mm pikk ja tihedalt täis seemneid, mis kinnituvad kupra seinale. Kui seemned on täiesti valmis, läheb kupar kolmeks lahti selle koha pealt, kust ta varre külge kinnitus.

Seemned on väikesed, 1,25–1,75 mm pikad ja 0,75–1 mm paksud, äraspidimunajad, helepruunid või helekollased. Nende pealispind on sile ja läikiv. Idu on püstine.

Paljunemine

Ta õitseb aprillist septembrini. Taime tolmeldavad mesilased, kuid ta on mõlemasooline ja võimeline iseviljastuma. Seemned valmivad alates juunist. Ühes kupras võib olla kuni 3000 seemet, kuid 1000 seemet kaalub kõigest 0,4–0,5 g. Seemned säilitavad idanemisvõime 2 aastat.

Aaskannike moodustab põldkannikesega kergesti hübriide.

Kasutamine

Aaskannikesest on aretatud aedkannike. Aedkannikesi hakati turustama aastal 1839. Ka aedkannike metsistub kergesti. Shakespeare mainib mitmes oma näidendis ("Hamlet", "Suveöö unenägu" jt) kannikesi, pidades silmas aaskannikesi, sest aedkannikesi polnud tollal veel olemas.

Minevikus on aaskannikesest toodetud kollast, rohelist ja sinakasrohelist värvi.

Ravimtaimena

Rahvameditsiinis on aaskannikest soovitatud langetõve, astma, nahahaiguste ja ekseemi raviks, isegi kuive ja hambavalu korral. Ta toimib rögastusvahendina, mistõttu teda kasutatakse näiteks bronhiidi ja läkaköha raviks. Samuti toimib ta diureetikumi ehk kuseajatina, mistõttu teda kasutatakse näiteks reuma ja põiepõletiku raviks.

Kannikeste põhilised toimeained on saponiin, inuliin, violiin ja teised alkaloidid, mis sisalduvad taime kõigis osades. Samad raviomadused on teistelgi sama perekonna liikidel.

Aaskannike sisaldab tsüklotiide. Need kuuluvad peptiidide hulka ja neid kasutatakse vähi ravis, sest teiste peptiididega võrreldes lihtsa struktuuri ja väikeste molekulide tõttu on seda lihtsam saada puhtal kujul.

Välislingid

• Pilt