Aas-koldkaer

Allikas: Vikipeedia
Aas-koldkaer
Trisetum flavescens.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Alamsugukond: Pooideae
Perekond: Koldkaer Trisetum
Liik: Aas-koldkaer
Ladinakeelne nimetus
Trisetum flavescens
(L.) P.Beauv.
Sünonüümid
  • Avena flavescens
  • Trisetum pratense

Aas-koldkaer ehk harilik koldkaer (Trisetum flavescens) on kõrreliste sugukonda koldkaera perekonda kuuluv üheaastane taim.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta erineb enamikust koldkaeraliikidest erakordselt suure arvu kromosoomide poolest (36 kromosoomi).

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti. Alpides kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit.

Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva.

Aas-koldkaer on apofüüt ehk teisisõnu kasvab mõõduka kuni tugeva inimmõju all olevates kohtades. Ta kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel. Eestis kasvab ta kuivadel rohumaadel ja parkides.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aas-koldkaera kõrgus on 20–80 cm, harva kuni 100 cm.

Taim on katsumisel väga pehme. Nii vars, lehed kui ka lehetuped on kaetud pikkade pehmete karvakestega.

Vars on püstine. Varrel on 2–5 sõlme.

Lehed on 3,5–12 cm pikad ja kitsad (0,2–0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm) ja sakiline.

Ta õitseb Eestis juunist augustini, aga levila lõunaosas maist juunini. Õisik on pikk (5–12 cm) ja tihe. Pähikud on kollakad. Pähikus on kaks õit.

Vili on tera. Selle läbimõõt 0,3 cm, pikkus on 1,3–2,5, harva kuni 2,8 mm.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on väärtuslik söödakultuur. Saagikus on väike.

Ta sisaldab B3-vitamiini.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]