Aas-jürilill

Aas-jürilill
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Kapsalaadsed Brassicales Sugukond: Ristõielised Brassicaceae Perekond: Jürilill Cardamine Liik: Aas-jürilill
Ladinakeelne nimetus
Cardamine pratensis L.

Aas-jürilill (Cardamine pratensis L. subsp. pratensis) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Etümoloogia

Jürilille ladinakeelne nimi cardamine tähendab kressi.

Morfoloogia

Ta kasvab 40–60 cm kõrguseks. Lehed on 5 – 12 cm pikad ja neid on 3 – 15 tükki. Õisikud on 10 – 30 cm pikad, iga õie läbimõõt on 1 - 2 cm. Õiel on 4 kahvaturoosat, harva valget õielehte. Õied on väga nektaririkkad. Aas-jürilille viljaks on kupar. Taim talvitub risoomis.

Levila

Aas-jürilille levila on tsirkumpolaarne. Ta kasvab kõrgusel kuni 1700 m üle merepinna. Teda leidub kõikjal Euroopas, Põhja-Hiinas ja Koreas ning isegi Gröönimaal. Eestis on aas-jürilill tavaline.

Kasvukoht

Kõige paremini kasvab vee läheduses. Teda kasvatakse aedades ilutaimena. Kanadas ja USA põhjaosas on ta aedadest vabasse loodusesse pääsenud ja naturaliseerunud.

Liigid

Varem käsitleti aas-jürilille kollektiivliigina (Cardamine pratensis), hiljem eristati kaks alamliiki Cardamine pratensis pratensis (aas-jürilill) ja Cardamine pratensis paludosa (hambune jürilill).

Kasutamine

Taim sisaldab sinepiõliglükosiidi, mõruaineid ja C-vitamiini. Rahvameditsiinis kasutatakse aed-jürililleteed reuma ja teiste liigesehaiguste vastu, samuti neerude ja maksahaiguste korral.

Aas-jürilille nektarist toituvad koiduliblika valmikud. Seejärel muneb liblikas lillele oma munad ja röövikud toituvad taime rohelistest osadest. Teine putukas, kes aas-jürilillel elab, on harilik vahtlane (Philaenus spumarius).

2006. aastal oli aas-jürilill Saksamaa aasta lill. Saksamaal on ta ohustatud liik.