Aadu Hint

Allikas: Vikipeedia

Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint, 10. jaanuar 1910 Külasema26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu.

Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 1923–29 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 19291936 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 19361940 Tartus õpetajana. 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees, hiljem oli tagalas, kuid teatud hetkel sõja lõpus on ta ka kaalunud Rootsisse põgenemist[1]. Ta oli ENSV Ülemnõukogu liige. 1974–1984 oli ta ENSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

Ta oli Johannes Hindi vend. Nende isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten ning I Riigikogu liige. 19371941 oli abielus Debora Trulliga (Debora Vaarandi), 1941–1958 Minni Nurmega. 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste).

Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana.

Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Pidalitõbi" (1934)
  • "Vatku tõbilas" (1936)
  • "Kuldne värav" (1937)
  • "Tulemees"(1939)
  • "Metshaned"(1945)
  • "Tagaranna-meeste kalakuunar. Näidend 3 vaatuses."(1947)
  • "Töömeeste portreid"(1948)
  • "Vesse poeg" (1948)
  • "Kuhu lähed, seltsimees direktor?"(1949)
  • "Angerja teekond" (1950)
  • "Tuuline rand" (4 köidet: 1951 [millest 1952. a. tuli ümbertöötatud uustrükk[2]], 1954, 1960, 1966)
  • "Hundid ja kitserahvas" (1956)
  • "Oma saar" (I, 1997; I+II 1980)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Pidalitõvest" puudutatu kohtus. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 4.
  • Autorile naha peale. Vaba Maa, 16. märts 1935, nr. 65, lk. 6.
  • Kalju Leht: Aadu Hint. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1975 (Eesti kirjamehi).
  • Helene Siimisker: Kaks kõnelust Aadu Hindiga. – Looming 1/1960, lk. 125-136.
  • Pärt Lias: Kujutamisvõtteid A. Hindi "Tuulises rannas". – Keel ja Kirjandus 1/1970, lk. 1-14.
  • Ülo Tonts: "Tuulise ranna" tulek arvustuse peeglis. – Keel ja Kirjandus 1/1980, lk. 1-8.
  • Oskar Kuningas: Libahundi motiive Aadu Hindi loomingus. – Keel ja Kirjandus 1/1985, lk. 13-18.
  • Aadu Hint 75. – Looming 1/1985, lk. 81-89.
  • Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, lk. 271-284.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Aksel Tamm: "Aga see oli üks mees" (III). Aadu Hint. – Looming 4/2003, lk. 602-607.
  2. Vrd. Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aadu Hint Eesti biograafilises andmebaasis ISIK