Aadu Hint

Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint, 10. jaanuar 1910 Külasema – 26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu.

Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 1923–29 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1929–1936 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936–1940 Tartus õpetajana. 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees, hiljem oli tagalas. Ta oli ENSV Ülemnõukogu liige. 1974–1984 oli ta ENSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

Ta oli Johannes Hindi vend. Nende isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten ning I Riigikogu liige. 1937–1941 oli abielus Debora Trulliga (Debora Vaarandi), 1941–1958 Minni Nurmega. 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste).

Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana.

Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.

Teoseid

• "Pidalitõbi"
• "Vatku tõbilas"
• "Kuldne värav"
• "Tulemees"
• "Tuuline rand" (4 köidet)
• "Vesse poeg"
• "Angerja teekond"
• "Oma saar"

Tunnustused

• ENSV teeneline kirjanik (1955)
• ENSV rahvakirjanik (1965)
• Friedebert Tuglase novelliauhind (1982)
• Lenini orden
• Tööpunalipu orden

Kirjandus

• "Pidalitõvest" puudutatu kohtus. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 4.
• Autorile naha peale. Vaba Maa, 16. märts 1935, nr. 65, lk. 6.

Välislingid

• Aadu Hint Eesti biograafilises andmebaasis ISIK