A (muusika)
A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.
Esimese oktavi a (a¹) sagedus on 440 hertsi. See on helihargi standardne sagedus. See sagedus määrati kindlaks Londonis 1939. aastal toimunud konverentsil. Viini kongressil aastal 1885 oli selleks sageduseks määratud 435 Hz.
Oktavite tähistus[muuda | muuda lähteteksti]
| Tähistus MIDI pillidel | Helmholtzi tähistus | Oktav | Sagedus (Hz) |
|---|---|---|---|
| A-1 | Aˌˌˌ | subsubkontra | 13,75 |
| A0 | Aˌˌ | subkontra | 27,5 |
| A1 | Aˌ | kontra | 55 |
| A2 | A | suur | 110 |
| A3 | a | väike | 220 |
| A4 | a′ | 1. oktav | 440 |
| A5 | a″ | 2. oktav | 880 |
| A6 | a′″ | 3. oktav | 1760 |
| A7 | a″″ | 4. oktav | 3520 |
| A8 | a′″″ | 5. oktav | 7040 |
| A9 | a″″″ | 6. oktav | 14 080 |
Erinevates noodivõtmetes[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Heli põhinimetused: | C (do) · D (re) · E (mi) · F (fa) · G (sol) · A (la) · H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud:
| Cis (do#) · Dis (re#) · Eis (mi#) · Fis (fa#) · Gis (sol#) · Ais (la#) · His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud:
| Cisis (do x) · Disis (re x) · Eisis (mi x) · Fisis (fa x) · Gisis (sol x) · Aisis (la x) · Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud:
| Ces (do b) · Des (re b) · Es (mi b) · Fes (fa b) · Ges (sol b) · As (la b) · B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud:
| Ceses (do bb) · Deses (re bb) · Eses (mi bb) · Feses (fa bb) · Geses (sol bb) · Ases (la bb) · Heses (si bb) |