AVRO turniir 1938

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt AVRO turniir)

AVRO turniir oli 2.–27. novembrini 1938 Hollandis peetud maleturniir, mille eesmärgiks oli leida maailmameistrikandidaat.

Turniiri võitja pidi saama eelisõiguse mängida maailmameistritiitli eest koos Aleksandr Alehhiniga, kuigi too reserveeris endale õiguse, olenemata turniiri tulemusest, ka kellegi teisega mängida. Turniir oli tollel ajal läbi aegade kõige tugevama koosseisuga. Turniiril osalesid Aleksandr Alehhin, José Raúl Capablanca, Max Euwe, Mihhail Botvinnik, Reuben Fine, Paul Keres, Samuel Reshevsky ja Salo Flohr. Turniir kujunes triumfiks Paul Keresele, kes kogus Reuben Fine'iga võrdselt 8½ punkti, kuid kuna Kerese ja Fine'i vaheline turniiril mängitud kahe mängu skoor oli 1½–½ pidi Paul Keresest saama maailmameistrikandidaat.

Turniiri formaat[muuda | muuda lähteteksti]

Turniir korraldati kaheringilise turniirina, mis tähendas, et iga osavõtja mängis teistega kahel korral: korra valgete ja korra mustade malenditega. Turniiri voorud peeti kümnes Hollandi linnas: Amsterdamis, Groningenis, Zwollees, Arnhemis, Haagis, Haarlemis, Rotterdamis, Bredas, Utrechtis ja Leidenis. Mängijad ööbisid aga Amsterdamis Krasnapolsky hotellis, mis tähendas igapäevast sõitu turniiripaikadesse. Sellessamas hotellis jätkati ka katkestatud partiisid. Ilmselt nende mängijate jaoks kurnavate tingimuste tõttu sai Capablanca turniiril ka kerge infarkti, samuti nähtavasti väsis ära maailmameister Alehhin, kes samuti polnud enam noor.

Voor Linn Kuupäev
1 Amsterdam 6. november
2 Haag 8. november
3 Rotterdam 10. november
4 Groningen 12. november
5 Zwolle 13. november
6 Haarlem 14. november
7 Amsterdam 15. november
8 Utrecht 17. november
9 Arnhem 19. november
10 Breda 20. november
11 Rotterdam 22. november
12 Haag 24. november
13 Leiden 25. november
14 Amsterdam 27. november

Turniiri käik[muuda | muuda lähteteksti]

I voor[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeses vooru esimeses mängus kohtusid omavahel Euwe ja Keres. Euwe saavutas mängus mõningase edu, kuid Keres suutis mängu viigistada. Teistes mängudes kohtusid Flohr ja Capablanca, Alehhin ja Reshevky ning Fine ja Botvinnik. Capablanca mängis Flohriga viiki, sama teed läks ka Reshevsky. Liidrikoha hõivas esimese vooru järel Fine, kes võitis Prantsuse kaitse Winaveri variatsiooni mänginud Botvinniku pärast 31. käiku alistuma sundida[1].

II voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres jätkas valgete malenditega Botvinniku vastu, kuid ei suutnud enamat viigist. Fine võttis oma teise võidu, kui alistas ajahätta jäänud Reshevsky. Vooru keskseks mänguks oli Capablanca ja Alehhini duell, kes olid eelneva 11 aasta jooksul omavahel mänginud vaid ühe partii[2]. Mäng jäi suurtest ootustest hoolimata viiki. Viigi pakkumine ja vastuvõtmine toimus sealjuures eriskummalisel moel, mida kommenteeris Hollandi ajaleht De Telegraaf:

"Alehhin asetas oma oda Capablanca kuninga kõrvale. Maailmameister jalutas ja ootas. Capablanca võttis sisse koha laua taga (poole tunni jooksul, kui kestis mäng, olid vastased koos vaevalt mõne minuti), vaatas seisu ja kutsus kohtunik Landau, sosistas temaga kümmekond sekundit. Landau läks lava taha, tuli hiljem tagasi, läks Alehhini juurde ja ütles talle midagi kõrva. Siis tegi Landau paar sammu lava suunas ja omakorda noogutas Capablancale.. Ilmus ametlik teade viigi kohta. Sest see oli sosinal edasiantud sõna. Meeleolu saalis oli hoopis teine kui laval."[2]

Alehhin kritiseeris pärast mängu Capablancat: tema poleks viigiga leppinud ja oleks edasi mänginud. Viimases mängus sundis Euwe 32. käigul Flohri alistuma.

III voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres mängis mustade malenditega Flohri vastu ning mäng lepiti viiki juba 23. käigul. Flohr kommenteeris pärast vooru: "Capablanca ja Keres on turniiri viigimeistrid, üks liiga vana, et võita, teine liiga noor võiduks."[3] Alehhin võttis oma esimese võidu, kui alistas Euwe'i. Botvinnik võitis Reshevskyt ja Fine oli Capablanca vastu heas seisus, kuid ajahätta sattunud kuubalane võitles siiski pool punkti välja.

IV voor[muuda | muuda lähteteksti]

Neljandas voorus võidutses esimest korda ka Keres, suutes 44 käiguga alistada Ühendriikide Reshevsky, kes kaotas oma ratsu juba 18. käigul ja oli enne seda kogunud vaid kaks viiki. Capablanca jätkas viigilainel, selles voorus Botvinniku vastu. Viiki leppisid ka Alehhin ja Flohr. Fine aga jätkas liidrina, suutes 4. voorus alistada Euwe.

V voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres mängis viiendas voorus Alehhiniga ning jäi halba seisu, kuid Alehhin ei suutnud ära kasutada forsseeritud võidujätku ning Keres tüüris mängu viigisadamasse. Fine jätkas kõigi üllatamist võiduga Flohri üle ning kohtus järgmises voorus Alehhiniga. Ei Botvinnik ega Reshevsky ei suutnud valgete malenditega mängides enamat viigist vastavalt Euwe ja Capablanca vastu.

VI voor[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuendas voorus sai Keres oma esimese ja viimase võidu Capablanca vastu[4]: Capablanca mängis avangut ebatäpselt ja sattus halvemasse seisu ning mäng siirdus lõppmängu, kus Keresel oli kaks enametturit. Capablanca oli sunnitud 38. käigul alistuma. Liider Fine pidas mängu Alehhiniga ning Alehhin proovis võrdsest seisust midagi välja mängida, kuid oma püüdlustest hoolimata leppis 68. käigul viigiga. Kuuendas voorus avas ka Reshevsky võiduarve, kui ta alistas 56-käigulises partiis Euwe. Flohr ja Botvinnik leppisid viiki.

VII voor[muuda | muuda lähteteksti]

Seitsmendas voorus ei lepitud ühtegi partiid viiki. Avaringi viimases voorus kohtusid Keres ja Fine. Keres kahis avangus etturi ning tal õnnestus mäng enda poole kallutada. Ta pääses lõppmängu kahe vabaetturiga ja võitis mängu.[5] Keresel oli nüüd 5/7 punkti ning jäi Fine'ist maha vaid poole punktiga. Samas voorus sai avangus väikse vea teinud Alehhinilt võidu kätte Botvinnik ja Reshevsky sai oma teise võidu, kui alistas Flohri. Oma teises nooruses Capablanca saavutas võidu Euwe üle, seda 40 käiguga.

VIII voor[muuda | muuda lähteteksti]

Capablanca – Fine, 1938
a8 b8 c8 d8 e8 f8 g8 h8
a7 b7 c7 d7 e7 f7 g7 h7
a6 b6 c6 d6 e6 f6 g6 h6
a5 b5 c5 d5 e5 f5 g5 h5
a4 b4 c4 d4 e4 f4 g4 h4
a3 b3 c3 d3 e3 f3 g3 h3
a2 b2 c2 d2 e2 f2 g2 h2
a1 b1 c1 d1 e1 f1 g1 h1

Algas taas viikide laviin. Keres ja Euwe leppisid 38. käigul viiki, Reshevsky ja Alehhin tegid seda käigu varem ja Botvinnik ja Fine koguni juba 19. käigul. Ainsa võidu eest kandis hoolt Capablanca, kes vajas võidu vormistamiseks 37 käiku.

IX voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres viigistas Botvinnikuga, Flohr Euwega. Fine suurendas oma võiduga Reshevsky üle oma edumaad punktini. Capablanca, kes pidas 19. novembril oma 50. aasta juubelit ja pidi mängima Alehhiniga. Juubilari austamise ajal puudus Alehhin saalist ning saabus alles siis, kui tema kell juba käis[6]. Alehhin suutis oma põlatud vastase alistada ning sellega jätkas Capablanca traditsiooni oma sünnipäeval kaotada. Capablancat hakkasid turniiri teises osas häirima terviseprobleemid, mida on hiljem toodud üheks selgituseks, miks ta sel turniiril kaotas koguni kolm mängu, olles viimase 29 aasta mängitud turniiride arvestuses kaotanud vaid 26 mängu[7].

X voor[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik selle vooru mängud lõppesid viigiga. Keres mängis viiki Flohriga, Euwe ei suutnud valgete malenditega mängides Alehhinilt revanši võtta, Capablanca ei suutnud Fine'i vastu samuti viigist enamat, kuigi ta seis oli võitev. Tema võidule viivat kombinatsiooni ei märgatud ametlikult kuni aastani 1951[8]. Diagrammil (paremal) on kujutatud seis pärast 39. ... h:g5. Capablanca jätkas 40. V:g5 ning järgnev seis lõppes viigiga, kuid võidu oleks taganud 40. h5! Jätk: 40. ... Vb1 41. Kg2! g4 42. h6 Vb5 43. h7 ja must peab ohverdama vankri. Viimasena leppisid viiki Reshevsky ja Botvinnik.

XI voor[muuda | muuda lähteteksti]

Botvinnik – Capablanca, 1938
a8 b8 c8 d8 e8 f8 g8 h8
a7 b7 c7 d7 e7 f7 g7 h7
a6 b6 c6 d6 e6 f6 g6 h6
a5 b5 c5 d5 e5 f5 g5 h5
a4 b4 c4 d4 e4 f4 g4 h4
a3 b3 c3 d3 e3 f3 g3 h3
a2 b2 c2 d2 e2 f2 g2 h2
a1 b1 c1 d1 e1 f1 g1 h1

Viiki mängisid selles voorus vaid Keres ja Reshevsky, kusjuures Keres suutis külmavereliselt halvast seisust välja tulla[9]. Fine pidi 30. käigul vastu võtma kaotuse Euwelt ja Alehhin mängis üle tšehhi talendi Flohri. Vooru keskses mängus alistas aga Botvinnik Capablanca. Diagrammil (paremal) mängis Botvinnik just 30. Ob2-a3! Capablanca sattus pärast oda võtmist aga lõksu: 30. ... L:a3 31. Rh5 g:h5 32. Lg5 Kf8 33. L:f6 Kg8 34. e7 ja Valge ähvardab Lc1 matiga. Capablanca jätkas mängimist, lootes Botvinniku kuningat tulega kimbutada: 34. ... Lc1+ 35. Kf2 Lc2+ 36. Kg3 Ld3+ 37. Kh4 Le4+ 38. K:h5 Le2+ 39. Kh4 Le4+ 40. g4 Le1+ 41. Kh5 ja Capablanca alistus.

XII voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres kohtus taas Alehhiniga, seekord valgete malenditega. Enne mängu oli Alehhin eestlasest punktiga maas ning tema võit oleks aidanud tal Keres kinni püüda. Mängu tekkis võrdne seis, kuid Alehhin sellega ei rahuldunud ning otsis rünnakuvõimalusi. Küll aga jooksid tema üritused kiiva ning lõpuks oli maailmameistril käikude tegemiseks õige vähe aega. Lepiti viiki. Viiki mängisid ka Flohr ja Fine ning Capablanca ja Reshevsky. Küll aga alistas Euwe 34 käiguga Botvinniku.

XIII voor[muuda | muuda lähteteksti]

Capablanca ei suutnud valgete malenditega Kerese vastu enamat viigist, kuid Fine suutis pingelises mängus üle mängida Alehhini ning asus Kerese kõrvale liidripositsioonile. Viimases voorus toimus ka nende vaheline otsustav kohtumine. Reshevsky ja Euwe mängisid siin viiki ning Botvinnik alistas Flohri.

XIV voor[muuda | muuda lähteteksti]

Keres sai Fine'i vastu valged malendid ning teades, et talle piisab üldvõiduks ka viigist ei kavatsenud ta riske võtta. Keres oli juba poole turniiri peal otsustanud, et hakkab kasutama ettevaatliku taktikat, ilma erilisi riske võtmata[10]. See väljendus ka tulemustes: mitte ühtki kaotust ja kolm võitu tosina viigi kõrvale. Fine ei üritanud samuti tugevalt peale käia ning juba 19. käigul lepiti viiki ja võitja oli selgunud. Teistes mängudes leppisid Alehhin ja Botvinnik ning Flohr ja Reshevsky viiki ning Euwe alistas turniiril eelviimaseks jäänud Capablanca.

Turniiritabel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Nimi Riik 1 2 3 4 5 6 7 8 Punkte
1. Paul Keres  Eesti 1 ½ ½ ½ ½ ½ 1 ½ ½ ½ 1 ½ ½ ½
2. Reuben Fine  USA 0 ½ 1 ½ 1 0 1 0 1 1 ½ ½ 1 ½
3. Mihhail Botvinnik  NSVL ½ ½ 0 ½ ½ 0 1 ½ 1 ½ ½ 1 ½ ½
4. Max Euwe  Holland ½ ½ 0 1 ½ 1 0 ½ 0 ½ 0 1 1 ½ 7
5. Samuel Reshevsky  USA 0 ½ 0 1 0 ½ 1 ½ ½ ½ ½ ½ 1 ½ 7
6. Aleksandr Alehhin  Prantsusmaa ½ ½ 0 0 0 ½ 1 ½ ½ ½ ½ 1 ½ 1 7
7. José Raúl Capablanca  Kuuba 0 ½ ½ ½ ½ 0 1 0 ½ ½ ½ 0 ½ 1 6
8. Salo Flohr  Tšehhoslovakkia ½ ½ 0 ½ ½ ½ 0 ½ 0 ½ ½ 0 ½ 0

Tiitlimatši saatus[muuda | muuda lähteteksti]

29. novembril 1938 algasid AVRO läbirääkimised Kerese ja Alehhiniga. Algne jutuajamine ei olnud väga edukas: Alehhin ei kirjutanud alla AVRO lepingule, nõudis suuremat honorari ja keeldus mängimast mitmes eri linnas. Enda tingimused lubas ta teatada hiljem ning sellega esialgsed läbirääkimised piirdusidki. Ise kommenteeris Alehhin oma tegevust Manchester Guardianis järgmiselt:

... Nõustudes põhimõtteliselt [matši toimumusega], tegin talle [Keresele] teatavaks oma finantsilised tingimused, mis on sisuliselt samad, nagu eelmises matšis Euwega ja kavandatud kohtumises Flohriga. Samuti andsin edasi oma otsuse tulevikus kaitsta tiitlit ainult ühes kohas.

...

Nüüd on järg pretendendi ja nende käes, kes teda toetavad. Igal juhul jääb ka 1939. aastaks veel ühe tiitlimatši võimalus.[11]"

1. juulil 1939 peeti AVRO üldkonverents, mille raames otsustas AVRO Alehhini tingimustele mitte vastu tulla ning tiitlimatši toetamisest loobuda, mistõttu tekkis oht, et Keres ei saagi Alehhiniga mängida, kuna matš jäetakse rahalistel põhjustel ära. Samal ajal alustas tiitlimatši korraldamiseks Alehhiniga läbirääkimisi ka Botvinnik, kes sai matši korraldamiseks loa Vjatšeslav Molotovilt[12]. Ka Capablanca ei jäänud vaguraks ning suutis rahalistele nõudmistele vastata ning 1939. aasta novembris esitas Capablanca Alehhinile ametlikult väljakutse. Lepiti kokku, et tiitlimatš algab Buenos Aireses 1940. aasta 14. aprillil. Nii see plaan kui ka mõlemad läbirääkimised katkesid Teise maailmasõja alguse tõttu. Pärast sõda jätkusid läbirääkimised vaid Botvinnikuga, sest Capablanca suri sõja ajal ja Keresel lasus Eestit okupeerinud Nõukogude võimu kahtlus, et ta olevat osalenud natside korraldatud turniiridel[13]. Uurimise ajal ei lubatud tal mingeid läbirääkimisi pidada ning kui olukord lahenes, oli Alehhin juba surnud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Fine'i ja Botvinniku vastav mäng". chessgames.com.
  2. 2,0 2,1 Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 263
  3. Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 264
  4. "Kerese ja Capablanca vastav mäng". chessgames.com.
  5. "Kerese ja Fine'i vastav mäng". chessgames.com.
  6. Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 270
  7. Winter Edward. "Capablanca Interviewed in 1939". Chesshistory.com (inglise).
  8. Winter Edward. "Capablanca v Fine: A Missed Win". Chesshistory.com (inglise).
  9. "Kerese ja Reshevsky' vastav mäng". chessgames.com.
  10. Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 269
  11. Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 281
  12. Heuer Valter Meie Keres, Eesti Raamat, 1977, lk 280
  13. Kingston Tylor The Keres-Botvinnik Case: A Survey of the Evidence Chesscafe.com (Inglise)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]